LOE KINDLASTI: naistearst vastab meie kõige põletavamatele küsimustele

Sina küsid, meie leiame vastuse. Sel korral kogusime kokku lugejate tervise­küsimused, millele vastab Erameditsiini­keskuse Confido naistearst dr Ailen Aluri.

Kui tihti peaks oma tervise­näitajaid kontrollima naine, kellel vaevusi ei ole?

Emakakaelaproovi tasub ikka anda. Riiklik emakakaelavähi skriining on iga viie aasta järel. Eesti Naistearstide Seltsi soovitus on teha Pap-test iga kolme aasta järel, HPV-analüüs üksi või koos Pap-testiga iga viie aasta tagant.

Mammograafiat soovitatakse tavaliselt alates 40. eluaastast, noorematele ainult juhul, kui on mõni muu kindel haigus. 40aastasena soovitatakse teha n-ö baasmammogramm, et radioloogid saaksid hilisemaid uuringuid sellega võrrelda. Rinnavähiskriining algab 50. elu­aastast ja toimub iga kahe aasta järel. Seda võiks naine kindlasti teha lasta, sest rinnavähki on palju. Rinnavähk on lihtsasti avastatav ja hea ravitulemusega, kui saab varakult jaole. Sama kehtib emakakaelaprobleemide kohta. Emakakaelavähi skriiningu puhul on haaratus Eestis väga väike: statistika näitab, et testi tuleb tegema vaid veerand naistest, kes kutse saavad.

Mille vastu soovitate vaktsineerida?

Kindlasti puukentsefaliidi vastu. Noortel naistel ka HPV vastu, et ennetada emaka­kaelavähki. Alatest sellest aastast on HPV-vastane vaktsineerimine ka riiklikus kavas, tüdrukutele on see soovitatav juba enne sugu­elu algust. Kõige efektiivsem on vakt­si­neerimine 9.–26. eluaastani.

Miks esineb rinnavähki aina nooremas eas?

Eri vähiliigid ilmnevad järjest üha nooremas vanuses. Üle 9% rinnavähihaigetest on alla 40aastased. See ei ole enam haruldane, kui 28aastane naine saab rinnavähidiagnoosi. Aastaid tagasi oli see rohkem 60aastaste haigus, nüüd näeme järjest nooremaid. Kogu meie keskkond mängib rolli: toit ja kemikaalid, mis mõjutavad meie geene ja organismi.