Mulle meeldivad vastuolud ja varjun­did ini­mese iseloomus. Mitte kunagi ei ole ma tahtnud ennast lahter­dada, kas olen loov või ette­võtlik, võimukas või pehme, lõbus või asjalik. Miks mitte need kõik? Nagu töö ja vile koos. Ei ole tervislik end naisena maha suruda vaid sellepärast, et ühiskond võiks meid kastidesse paigutada. Naiselikkus ei ole vastand töökusele ega tõsiselt­võetavusele. Pole vahet, kas kannad seelikut, kleiti või üldse mitte midagi; rohkem tuleks keskenduda sisule. Sellest maailmavaatest lähtuvalt ongi loodud Tallinn Dolls. Mu ettevõtetes töötab praegu 36 inimest ja põhimõtteliselt olen nende ees “paljas” iga päev. Oma vigade eest ei saa peitu pugeda. Vigadest õppimine on arengu alus, ja ma kirglikult soovin areneda.

Kuigi “girl power” on mulle hingelähedane sõnum, oma nahale tätoveerituna ma seda ette ei kujuta. Mu mõtted on pidevas muutumises, kõigi jäädvustamiseks ei jätkuks lihtsalt kehapinda. Hindan pigem Tallinn Dollsi sloga­nitega pusasid. Mängime eesti keelega ja kantavaid sõnumeid on kerge vahetada. Mu lemmik­pusal on Keiti Vilmsilt pärit kalambuur “helgelt­nägija”. Tunnen, et see on väga minulik ja elus oluline oskus. Sooviksin ka Eestile enam helgeltnägijaid. Pange tähele, suurema naeratusega inimesed on parimad lahenduste leidjad! Meeskonnas ei tule keegi kaasa, kui minna mõnd murekohta kangutama nega­tiivse energiaga, küll aga saab heaga.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid