„Kogu aeg on nagu sütelkõnd. Ennekõike on keeruline majanduslik pool. Pidevalt on adrenaliin laes, sest kunagi ei tea, mis edasi saab,“ räägib ta. „Mõnikord kohtun koosseisuliste näitlejatega võtteplatsil või proovis ja nad arutavad, mida nad proovi- või võtteperioodi honorariga ette võtavad. Nende jaoks on see honorar ju lisaraha põhipalgale. Kes läheb reisile, kes teeb remonti. Mina aga reaalselt elan selle raha eest järgmise tööotsani.

Kui mulle tehtaks praegu pakkumine ükskõik millisest Eesti teatrist, läheksin ja prooviksin kindlasti koosseisulise näitleja tööd. Ühte kindlasse truppi kuulumine on väga suur väärtus.“

Jaga
Kommentaarid