Märkasin ühel hetkel, et lahmimist ja arutut arutelu oli liiga palju ning kulutasin filtreerimata tühja-tähja peale päris palju aega. Küll oli seal ikka veel rassismi ja lamedat maad ja EKRE-suunalist pläma. Kellelegi ei meeldinud mingid muusikud ja bändid ning kellelegi oldi võlgu. Sotsvoog, kui lubate seda niimoodi nimetada, oli nagu kirpe täis tänavakoer. Sügeles ja kiheles igalt poolt. Kratsi kust tahad, paremaks ikka ei lähe. Seega kadusid igasugused kauged tuttavad, kellest polnud enam asja ja kelle elu ei huvitanud mind. Kadusid igasugused rassistid ja muidu viha külvavad inimesed, ja uskuge mind, neid oli seal palju. Kadusid arutult linke jagavad “sõbrad”, kes ei saanud tihtilugu ilmselt arugi, mida nad jagavad. Nagu selles Rannapi laulus “Jagatud öö”, mida Uku laulis. Jagatakse hästi palju, aga keegi ei saa täpselt aru, mida ikkagi on mõeldud. Siin on väljavõte minu Facebooki feedist ühe kolmapäeva ennelõunal:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid