Iiris Vesik: ka meestel on vaja oma liikumist, kuid meesliikumine ei tohiks olla vastand feminismile

“Meid, naisi, on pikka aega õpetatud olema liiga viisakad. Ning meeste ahistavat käitumist on vabandatud välja stiilis “poisid jäävad poisteks”. See ei peaks nii olema,” ütleb muusik Iiris Vesik (26).

“Tüdrukust naiseks saamine on pikk tee. Mina olen naine alates 20. eluaastast, aga tihtipeale nähakse minus endiselt teismelist. Eks tüdruk jääb minusse samuti alles: meie sees on ju arhetüübid, terve õukond tegelasi. Suurim erinevus naise ja tüdruku vahel on, et naisena võtad vastutuse iseenda ees ning võimu meeste suhtes. Tihti on tuldud mu juurde, et “noh, väike tüdruk”, ja pandud käsi põlvele. Ma ei lase sel juhtuda. Ma ei pea siinkohal olema viisakas, tubli tüdruk, lõikan niisuguse käitumise kohe läbi. See on minu keha, minu valdus, isegi väikest puudutust alustan mina. Oma keha võin paljastada ajakirjas seepärast, et usaldan mehi, ma ei pea neid vastutustundeta loomadeks. Naiste jaoks on praegune maailm turvalisem kui iial varem, kuid siiski mitte ideaalne. Hea, et Hollywoodi ahistamisjuhtumid välja tulid ja süüdlasi karistatakse.

Muusikuna asun paljuski meeste mängumaal. Londonis, kus ma praegu elan, toimuvad meil tüdrukute-produtsentide õhtud. Kuulame üksteise lugusid, anname soovitusi, lihtsalt toetame. Oleme kõik Goldsmithsi (ülikool Londonis – toim) lõpetanud feministid, küll mitte äärmuslased. Usun, et ka meestel on vaja oma liikumist, sest mees olla ei ole samuti kerge. Kuid meesliikumine kindlasti ei tohiks olla vastand feminismile. See peaks olema pigem tugi neile endile ning võib-olla midagi, mis tähistaks, kui erinevaid mehi maailmas on.