Kaitse oma nahka: inimesed ajavad sageli segi päevituse ja põletuse
„Kui päikese käes viibida, siis on oluline nahka kaitsta. Kui nahal on tekkinud pigmendilaigud ja kuivuse kortsud, on juba hilja ja siis saab ainult kahju tagajärgi leevendada. Ennetamine on aga alati kordades tõhusam kui tagajärgede likvideerimine,” räägib Evelin.
Päevitus või nahakahjustus?
Huvitava seigana toob ta välja, et inimesed ajavad sageli segi päevituse ja põletuse. „Kui nahk on pärast rannapäeva roosakas ja õhetab, pole kindlasti tegemist päevituse ja jumega, vaid juba kerge nahakahjustusega, mille tagajärjed võivad ilmneda pigmendilaikude kujul isegi aastaid hiljem. Rääkimata kortsukestest ja teistest naha vananemise ilmingutest, mille teket päike soodustab. Ei maksa unustada, et päike on üks suurimaid naha enneaegset vananemist põhjustavatest faktoritest.”
Enneta põletust!
Päikesekaitsekreem ei takista päevituse ehk jume teket, vaid hoiab ära naha põletuse. Päevituse tekkeks vajab aga meie nahk aega, seega ei tasugi oodata, et pärast esimest rannapäeva õhtuks pruunid oleksime. Evelin nendib, et päevituse teke on pikk protsess ja see on iseenesest naha kaitsereaktsioon päikesekiirgusele. „Jume teke võtab reeglina aega kuni 72 tundi. Seega ei takista me päikesekaitsefaktoriga kreemi kasutades naha päevitusprotsessi, küll aga ennetame naha põletust.” Päikesekaitsekreemi valides on oluline teada, et kreemides kasutatakse kaht tüüpi päikesekaitset – keemilist ja füüsilist kaitset. „Leidub kreeme, mis sisaldavad mõlemat kaitset kombineeritult. Keemiline filter toimib peamiselt UV-kiirte endasse absorbeerimise kaudu. Füüsiline filter toimib UV-kiirte peegeldajana ja jätab reeglina nahale kerge valge, läbipaistmatu kihi.” Millist päikesekaitsekreemi eelistada, soovitab Evelin küsida spetsialistilt, sest nii nagu iga inimese nahk on unikaalne, on ka poelettidel sama palju päikesekaitseid.
