Ma soovin...

“Absoluutselt kõik soovid täidetakse, nipp on, kas õigetpidi või vimkaga. Saame seda, mis on meie uskumused ja tõekspidamised,” ütleb isikliku arengu nõustaja ja inspiraator Tiina Tiitus.

Tiina, su juures on käinud tuhandeid inimesi, kes omadega ühel või teisel moel segaduses. Oletame, et ma soovin midagi. Kuidas jõuda kõige tõhusamini selle soovi täitumiseni?

See on imelihtne, kui sa tead, mida tahad. Häda on selles, et sageli inimene ei tea seda. Me sünnime maailma, mida mina nimetan tagurpidi maailmaks. Aastasadu on nähtud tohutut vaeva, et me ei teaks, mida tahame. Inimene saab seda, mida ta arvab, et peab tahtma, ja muidugi ei ole ta siis õnnelik. Me teeme iga päev miljoneid mikrootsuseid ja need on lihtsad; kui vetsu läheme, siis ei mõtle, milleks. Keeruliseks läheb siis, kui soov puudutab näiteks partneri leidmist.

Just. Alles hiljuti hea tuttav, intelligentne ja iseseisev naine, ütles vestluses, et igatseb hinge­sugulast, ometi pole leidnud.

Kas ta tegelikult tahab leida meest?

Jah.

Aga ta ütleb ju hingesugulast. Siis ta saabki hingesugulase – ilmselt sõbra näol. Me saame täpselt seda, mida küsime, usume ja ise sisaldame. Iga­sugune suhtlemine on alati tellimus. Isegi see, mida vihkame, on automaatne tellimus. Kas ta tahab armas­tust? Kui ta vastab jaatavalt ja tal on laps, siis ehk on tema soov juba täidetud? Kas ta tahab turvatunnet? Selleks on turvamees. Kas ta ütleb, et ei taha üksi olla? Keegi ei tule teise juurde sellepärast, et too ei taha üksi olla. Küsimus on, mida ta tegelikult tahab?

Mis see tagurpidi maailm täpsemalt on, mida sa nimetasid?

Inimkonna teadvuses on kokku lepitud, kuidas kogeda õiget­pidi maailma. Õigetpidi maailmas on meil kõht täis, oleme armastatud, meil on inspiratsioon – kõik on hästi. Aga tagurpidi maailmas peetakse õigeks, et see kõik tuleb välja teenida. Öeldakse ju, et toit laual, katus pea kohal, mida sa virised, vaata, kui halvasti mõnel teisel läheb! Õnneks on ajad muutunud vabamaks kui iial varem ning inimesed tohivad areneda isiksustena. Paljugi on juba kergem, näiteks võime armas­tada ükskõik keda, olenemata tema soost, nahavärvist, varanduslikust seisust.

Mis sinu praktika põhjal on inimestel kõige rohkem südamel, milliste soovidega sinu juurde tullakse?

Enamasti ikkagi suhete teemadel. Aga kui suhe on eesmärk omaette, siis ongi juba asjad tagurpidi. Eesmärk peaks olema huvitav eneseteostus, partner on superlahe boonus. Kui see eelmainitud naine igatseb hinges­ugulast, saab ta igatsust veelgi juurde. Kui “tellime” tagurpidi maailma reeglite järgi, siis saame aina juurde selle puudumist, mida hing ihkab. See on tagurpidi maailmas loogiline. Kui aga “tellime” õigetpidi maailma reeglite järgi, antakse meile seda, mida hing ihkab, ja visatakse kamaluga veel häid üllatusi otsa. Absoluutselt kõik soovid täidetakse, nipp ongi selles, kas õigetpidi või vimkaga. Saame seda, mis on meie uskumused ja tõeks­pidamised. Niisugune asjade kulg on enamasti automaatne.

Meid treenitakse lapsest peale teadma vastuseid, end pidevalt analüüsima. Kui said koolis viie miinuse, jääb sulle alatiseks meelde, mida valesti tegid. Ka partneri puhul on tavaliselt meeles tema vead: kuidas ta sokid vedelema jätab ega keera hambapastatuubi kinni. Kui hea keegi su kõrval on, sellele pööratakse tähelepanu enamasti alles siis, kui ta ära läheb või sureb.

Filmis “Kohvik nimega Koht” pakub salapärane mees inimestele soovide täitumist. Kes ihkab lapse tervenemist, kes tahab olla ilusam, kes leida uuesti usku Jumalasse. Vastu­tasuks tuleb soovijatel vaid midagi anda, õigupoolest teha. Teiste seas on naine, kes soovib oma meest tagasi võita.

Mehe huvi on järelikult parasjagu mujal. Ta ei saa jääda naisega haletsusest, tema peab tegema seda, mis parasjagu tõmbab tema tähelepanu. Naine peab hakkama tegelema oma eneseteostusega, siis muutub ta atraktiivseks.