PILDID | Võitlus ilu ja spordi vahel: Katrin Pihela 14-aastane modellist tütar tuli Eesti meistriks
Elisabeth läks Audentese spordiklubisse kergejõustiku trenni esimeses klassis. "See oli kuidagi loomulik valik, sest pere vanaemad, vanaisad, onud-tädid ja ka vanemad on kõik mingil moel olnud oma elus spordiga seotud. Edukaim vast ehk vanaema Taisi Pihela, kelle nimele kuulub siiani käsiajaga mõõdetud naiste 100m teine aeg tulemusega 11,7," rääkis Katrin Pihela Annele & Stiilile, kuidas modellina karjääri tegev neiu spordiga tegelema hakkas. Treeninguid oli nädalas palju ja tuli valida, millega jätkata. Kolmandas klassis oli selge, et kergejõustik jääb.
"Iga sportlase jaoks on kõige keerulisem see periood, kus treenid palehigis, aga tulemused ei tule ja areng pole silmnähtav. Tekib selline seisak justkui, Siis on kõige kergem alla anda. Neid allaandmise momente on kindlasti kõigil sportlastele, eriti valusad on napid kaotused." Elisabethi sportlase tee suuremad tulemused hakkasid tulema aastal 2015, kui ta oli tegemas esimesi suuri tulemusi kõrgushüppes. Kadrioru staadionil 2016.aasta suvel 12 aastasena hüpatud 1,60 andis talle suure portsu eneseusku ja tahet alaga edasi tegeleda.
Ehk oleks sentimeetreid isegi kiiremini lisandunud, kui tüdruk poleks sattunud ühel päeval juhuste kokku langemise tõttu EMA modelliagentuuri. "Tema pikad jalad bussipeatuses oli agentuuri esindajatele silma jäänud. Modellikarjäär on kindlasti iga tüdruku peas omamoodi unistus. Taaskord tuleb tunnistada,et emana olen tema tegemistele olnud pigem piduriks kui hooandjaks. Ma lihtsalt olen saanud omal nahal tunda, mida on endast vaja neis kahes maailmas anda. Millised on ohud ja riskid, kuidas see emotsionaalne pinge veel alles kujunemisjärgus noorele inimesele mõjuda võib. Eks minul endal tuli endamisi tööd teha nende hirmudega, mis tekkisid lapse valikutega seoses. Teadsin täpselt tunnet, mis tähendab loobumine, traumad ja kaostused. Teadsin ka seda, kui väga teravad võivad olla ilu- ja moemaailma kriitikanooled. Kes tahaks seda oma lapsele?"
Ema ja tütar leppisid kokku, et nii sport kui modellindus saavad jääda, kui ei tekita liigseid pingeid ja emotsioone ega sega õppimist. Ajaplaneerimine ja kompromisside tegemine said igapäevasteks asjadeks. "Elisabethi elus konkureerisid kaks täiesti erinevat tegevust – spordis oli määravaks treenitus ja füüsiline vorm ning samal ajal modellindus, kus hinnati välist ilu ja saledust, pigem nähtavate lihasteta keha. Ühe jaoks oli vaja kasvatada lihasmassi, teise tarvis kaotada kilosid ja sentimeetried, seda samaaegselt ka veel. Tundus ilmvõimatu olla mõlemas hea ja vastata standarditele nii, et see ei rikuks su väljavaateid teisel alal."
Võitlus kahe ala vahel
"Sageli oli hetki, kui Elisabeth tuli koju, trennis või võistlustel kehvade tulemustega ja otsustas, et tegeleb nüüd pigem modellindusega. Ja vastupidi, kus ta tundis, et on pigem sportlane kui modell. Samas pakkusid mõlemad nii suurt rahuldust ja võimaldasid tal ennast proovile panna, rakendada, uusi kogemusi saada, et see tegi ühest või teisest täielikult loobumise keeruliseks. Lapsevanematena olime kindlad, et see mõlema hobiga tegelemine kestab teatud aja kuniks isu on täis ja kogemus käes." Enim kartsid vanemad muidugi seda, et see kõik hakkab tema õppimist segama ja tekivad probleemid seoses laagrite ja moeetendust või pildistamistega. "Kõik on siiani aga kenasti läinud. Elisabeth otsustas, et tegeleb edasi spordiga ja teeb modellidetööd just nii kaua kuniks tema järele siin nõudlust on."
Modellitööga on Elisabeth tänaseks tegelenud pisut üle aasta. Ta on teinud tööd pea kõigi kohalike moeloojate jaoks ning osalenud Tallinn Fashion Weeki moe-show'des. "See on olnud väga suur tunnustus juba praegugi. See, millise emotsiooniga ta tuleb igal pildistamiselt ja kui vaimustuses ta on disaineritest, stilistidest, fotograafidest, jumestajatest ja juuksuritest, leian, et see on olnud tohutu kogemus ja elukool," selgitab Pihela.
Samas on ka Elisabethi armastus spordi vastu aastatega kasvanud. "Iga järjekordse medaliga on see kindlustunne, et ta teeb õiget asja. Kuigi edasiminek on olnud sentimeetrite kaupa, on see olnud siiski edasiminek. Elisabethi näol on näha kui suurt rolli tegelikult omavad noorsportlase jaoks treenerid, ühine läbimõeldud tegevus ja treeningkavad. Audentese spordiklubis on neil tekkinud hea tiimitunnetus ja üheskoos ollakse teineteisele toeks nii treeningul kui võistlustel. Heikko Vääti ja Sven Andresoo käe all sirgub praegu teisigi väga andekaid noorsportlasi, kellest tulevikus kindlasti veel palju kuulda on."
Kui Katrin tütrele Vilve Unti moeseeria pildistamisel helistab, et fakte täpsustada, kuuleb ta lauset, mis emana eriti rõõmustab, et pidev võistlemine ja konkureerimine pole teda emotsioonituks tangiks muutnud. "Miks kirjutada minust, kui mu trennist üks tüdruk veel kõrgemale hüppab ja oleks ise seda tiitlit väärt." Samade treenerite all treenib ka 13-aastane Liisa Maria Lusti, kelle jalgades on Katrini sõnul enneolematu kergus, kiirus ja jõud. "Tõepoolest on just tema olnud Elisabethi pidev konkurent ja eeskuju, kelle sabas püsimiseks tüdruk ekstrapingutusi on pidanud tegema."
"Kui kõrgelt me ka ei lenda, ei tohiks iial unustada, tänu kellele me nii kõrgelt lennanud oleme. Aitäh treeenerid ja tiimikaaslased, aitäh modelliagentuuri inimesed!" tänab õnnelik Katrin.
