Nähtamatud ohud

Me ei kujuta oma elu enam interneti, nutitelefoni ega pideva online’is olemiseta ette. Veebikonstaabel Maarja Punak tuletab meelde, kuidas internetielu võimalikult turvaliselt elada.

Suvi, puhkus ja sotsiaal­meedia kuuluvad kokku – kes demonst­reerib läbi imeliste filtrite oma rannavormi, kes teeb otselülitusi lõbusalt rannapeolt või näitab lihtsalt, kui hea tal mere ääres olla on. Selge see, et need pildid ja videod on mõeldud postitaja sotsiaalmeediakontaktidele, kuid mõnikord võivad need levida ka palju kaugemale, näiteks avalike kontode puhul, mis on nähtavad kõigile. Kas ja kellele võib see ohtlik olla?

Veebikonstaabli sõnul on arvukalt ametikohti, kus töö­andja on ette kirjutanud, et sotsiaalmeediasse on keelatud postitada pilte, mil ollakse nappides riietes ja kus on nähtaval näiteks alkoholi­pudelid. “Riskiaste sõltub kindlasti inimese taustast ja ka närvikavast. Mulle kirjutavad aeg-ajalt naised, kes on jaga­nud endast bikiinides pilte, ja keegi võõras töötleb need napidki riided seljast. Võõras küsib vastu päris alastifotosid ning ähvardab need muudetud pildid päris fotode mitte­saatmise korral kusagil avaldada,” kirjeldab Maarja. “Selline ähvardus kõikidele ei mõju, kuid need, kellele see mõjuks, peaksid kindlasti hoiduma paljastavate piltide jagamisest,” rõhutab ta.

“Riskantsed on ka iga­sugused Snapchatis jagatud alastipildid, mille puhul on kasutajatel tihti illusioon, et fotod, mis seal enam nähtavad pole, ongi kadunud,” kirjeldab veebikonstaabel. “Minuni on jõudnud mitmeid juhtumeid, kuidas keegi on teinud kellegi alastipildiga snäpist teise tele­foniga pildi (snäpi jagajale endale sellest jälge ei jää) ja seda hiljem edasi jaganud.” Kõige turvalisem on alastipilte ja fotosid, kus oled väga napilt riides, sotsiaalmeediasse üldse mitte postitada. Kui neid just tegema peab...

Veelgi tundlikum teema on fotod lastest rannas või muidu nappides riietes (või sootuks mähkmetes!). “Need kuulugu toreda meenutusena pere­albumisse,” ütleb veebi­konstaabel. “Avalikult jaga­miseks tasub valida sellised, kus keha on pigem kaetud. Seadusega ei ole piiratud, mis hetkest alates peaksid lapse keha katma ujumisriided, ent kui tegemist on avaliku rannaga, siis igal juhul võiks laps olla ujumispükstes.”

Mis puudutab piltide juurde kirjutatavat teksti, siis tuletab Maarja meelde, et siin kehtivad kõige elementaarsemad soovitused: näiteks ära postita ja kommenteeri pilte reisil olles, kui kodu on samal ajal valveta.

Veebikonstaabel lisab, et iga pildil olev inimene peaks olema andnud loa selle postituse tegemiseks ja hiljem tuleb arvestada, et tal on alati õigus nõuda foto kustutamist ja postituse eemaldamist.

Eelista alati mobiilset internetti
Omaette ohtu kujutavad endast avalikud netivõrgud – iseäranis palju kasutatakse neid puhates ja ringi rännates, aga ka oma igapäevaseid toimetusi tehes. “Mida enam sisaldab telefon infot, seda huvipakkuvam on see eri isikutele,” ütleb Maarja. “Olen olnud koolitusel, kus pandi üles wifi-võrk ja selle omanik suutis lühikese ajaga teha kindlaks võrku kasutava mobiiliga seotud infokilde. Nende põhjal saab pahatahtlik võrguomanik otsustada, kas selle mobiiliga seoses veel mingeid samme astuda. Avalikus võrgus ei tasu logida sisse internetipanka ega enda sotsiaalmeediakontodele, sel juhul kasutage pigem mobiilset internetti.”