Õhtusöök ühele

Suhtematemaatikas võrdub 1 + 1 ühega ning 2 – 1 nulliga. Kui oled olnud osa tandemist, näib lennu üksi jätkamine kui langevarjuta hüpe tundmatusse. Kas sõnad “üksi” ja “õnnelik” saavad üldse paaris käia?

Oscar Wilde on öelnud, et iseenda armastamine on elukestev romaan. Ent nagu iga suure armastusloo puhul, võib ka sel teel tulla ette takistusi. Eriti olukorras, kui sinu reaalsuse osaks on olnud ka keegi teine – kes toetas, armastas, lohutas, kuid keda senisel kujul elu järgmisesse peatükki enam kirjutatud pole. Kui armastus saab otsa, siis kuidas minna edasi? Ja mitte ainult kulgeda, vaid tõeliselt elada, nautida ja olla õnnelik?

Tundevalangu all

Uuringud näitavad, et keskmiselt kolm kuud pärast lahku­minekut hakkavad asjad vaikselt ülesmäge minema. Ent enne, kui päike pilve tagant piiluma hakkab, on soovitatav läbida 40päevane nullsuhtluse periood, mis tähendab, et ükskõik kui väga seest ka põletaks, peaks eksiga kontakteerumine olema välistatud. Igaüks, kes on kunagi kellestki lahku läinud, teab, et seda on lihtsam öelda kui teha.

Teraapiakeskus.ee psühholoog ja paariterapeut Janne Kants ütleb, et pärast lahkuminekut on tähtis mõista, et sind tabab vastuoluliste tunnete tulv: “Ühel hetkel tundub, et kõik on okei ja elu läheb edasi, aga järgmisel näib, et vajud musta auku ega tule millegagi toime. Raskem võib olla õhtuti, mil oled üksi kodus, või tähtpäevadel, mida oled harjunud koos partneriga veetma. Oluline on mõista, et tunded pendeldavad, ning endale teadvustada, mis sinuga toimub.”

Kuigi inimesed on erinevad – ühed väärtustavad rohkem armastust ja ühtsust, teised vabadust ja iseseisvust –, on loomulik soov olla koos kõigil mingil määral olemas. “Neil, kelle lähedusevajadus on suurem, on kindlasti raskem ja hirmutavam üksi olla,” nendib Kants. “Keerulisem on olukord siis, kui identifitseerime end suhte kaudu – minuga on hästi, kui mul on partner või pere ja lapsed. Sellise inimese jaoks on lähedus ainus viis kogeda õnne ja rahulolu. Just seetõttu on oluline, et sinu ellu kuuluksid ka sõbrad, hobid ja enese­teostus, mille kaudu õnne­tunnet kogeda. Siis pole ka hirm üksiolemise ees nii suur, koos on küll hea, aga saan ka omaette hakkama.”

Psühholoog soovitab muuta fookust: selle asemel et keskenduda asjadele, mida sul parasjagu pole, tuleks pilk suunata sellele, mis olemas on. Rihtides tähelepanu mingile mõttele või teemale, toodame seda pidevalt juurde. Loomulikult tulevad häirivad ja üksindust tekitavad mõtted, kuid meil on valida, kui kaua neid peas hoiame.

Inimene, kes väärtustab suhteid ja kelles on palju tundeid, võib pärast lahkuminekut arvata, et kuna tal pole armastust kellegagi jagada, on ta sellest justkui ilma jäänud. Tähtis on mõista, et armastamisvõime pole kuhugi kadunud. Kasuta endas leiduvat soojust ja hoolivust sõpradega suheldes ja iseendaga, sest sina vajad seda veel kõige rohkem.