Rasedusega võtsin juurde 25 kilo, mida on palju. Ma isegi ei mõelnud sellele, kuidas ja kas endist figuuri taastada. Enamiku ajast ei jõudnud end kreemitadagi, prioriteedid olid hoopis mujal. Kuidagi iseenesest tuli vorm tagasi ning, seda teadvustanud, olen muidugi uhke ja rõõmus. Mis oleks loomulikum kui alasti inimkeha? Alastust ei pelga ma ka tänu modellitööle, kus see on mulle rutiin. Pirtsutamine oleks tõeliselt tobe, kas pole?

Trenni ei ole ma kunagi teinud, vaid asju, mis pakuvad rõõmu ja rahuldust. Näiteks 15 aastat tagasi surfasin mõnda aega üsna kirglikult. Hoiab vormis nii keha kui ka meele. Kui poeg Jakob oli väike, käisin kolm hooaega joogas end venitamas. Olen kärsitu loomuga, joogapoosides püsimine mõjub mulle distsiplineerivalt ja rahustavalt.

Maitsvat sööki pean üheks suurimaks naudinguks. Kui tõesti selle tõttu figuur käest hakkaks minema, siis usun, et suudaksin end ohjeldada. Hommikusöök on mu elu oluline osa. Joon klaasi toasooja vett, seejärel suure tassi musta kohvi. Lapsepõlves oli meil kodus alati hommikul must kohv, ka mina võtsin tassi võileiva kõrvale. Ilmselt sain sellest püsiva sõltuvuse. Hommikul söön täistera ­kaerahelbe­putru nisukliidega, lisan kõrvitsaseemneid ja mett, suvel marju. Putru keedan piimaga.