Eksperiment: kui praktilised liikumisvahendid on elektriline tõukeratas, tasakaaluliikur ja üksratas?

Suvi on tänavapilti toonud jalgratastele ja ruladele lisaks veel mitmed põnevad sõiduvahendid. Uurisin, kas tegemist on “mänguasjade” või praktiliste liikumisvahenditega, mille soetamist võiks isegi kaaluda.

Tunnistan ausalt, et minu ajalugu rulade, tasakaalu­liikurite ja muude taoliste sõidu­vahenditega on üsna nulli­lähedane. Muidugi sõidan rattaga ja olen nooruses ka tõuke­rattaga ringi kihutanud, aga rulad ja longboard’id, rääkimata üksratastest ja tasakaalu­liikuritest, on mul täiesti avastamata. Siiski olen unistanud, et minagi võiksin olla üks nendest lahedatest tšikkidest, kes longboard’iga mööda rannapromenaadi kruiisivad. Julgust pole ma selleks aga siiani leidnud.

Kui Anne & Stiili toimetus valis just minu eksperimendi jaoks välja, olin veidike hir­mul… seda enam, et pidin järele proovima elektri abil liikuvad sõidukid. Kas kartsin kukkuda? Jah. Kas võtsin välja­kutse hirmule vaatamata vastu? Oo jaa! Valisin katsetamiseks välja elektrilise ratta, tõukeratta, longboard’i, tasakaaluliikuri ja üksratta. Esimesed kaks tun­dusid mulle juba alguses üsna ohutud, aga edasi… Läks veidi keerulisemaks.

Elektriline tõuke­ratas – jah, palun!

Veendunud, et tavaline elektriratas pole minu teema, asun proovima elektrilist tõuke­ratast, mida linnapildis aina rohkem märkab. See võib olla midagi mulle, sest tundub nii mõnus sõita mööda linna­tänavaid 10–15kilomeetrise tunnikiirusega punktist A punkti B, seelik lehvimas. Aku kestab 20–30 km, millest peaks piisama. Tavalisest rattast väiksema ja kergemana on tõuksi hea ka kohvikusse või kontorilaua taha kaasa võtta. Elades linnas, kus on palju ummikuid, aitaks tõukekaga kulgemine kindlasti ka aega ja närve kokku hoida.

Selle, kuidas hoogu lisada ja pidurdada, saan kiiresti käppa ja kui keegi just nurga tagant ette ei hüppa, pole tõuke­rattaga sõites karta midagi. Miinuseks on hind, mis jääb 500 euro kanti – päris krõbe! Ja kuna tegemist on tõepoolest uue trendiga, tuleb praegu müügis olevaid tõukerattaid hoolikalt valida, et ikka kvaliteetne pill satuks.

Elektrirattaga tööle?

Hawaii Express annab mulle proovimiseks Scott E-SUB Active’i elektrilise linnaratta, mis suudab ühe laadimiskorraga (kestab neli tundi) läbida kuni 140 km kiirusega 25 km/h. Rattaga, millel on aukartust äratav hinnasilt (2199 eurot!), saab sõita asfalt-, kruusa- ja kõvemal metsateel ehk tegemist on üsna tavalise linna­rattaga, mis lihtsalt on varustatud elektriga. Ja see teeb väntamise kergemaks. Uurin klienditeenindajalt välja, et kuigi ametlikult saab rattaga sõita kuni 25 kilomeetrit tunnis, võivad julgemad piiraja maha võtta ja siis võtab ratas sisse lausa 50 km/h. Jah, idee poolest on võimalik sellega linnas autodega võidu sõita.

Mina hüppan elektriratta selga ühel selle suve kõige tuulisemal päeval ja saan kohe katsetada, kuidas ratas vastutuult liigub. Kui muidu olen mõelnud, et Piritalt rattaga tööle sõites olen sihtkohta jõudes garanteeritult higine, siis elektriratas teeb pool tööd minu eest ära ja kontorisse jõudes ei tekigi tunnet, te tahaks duši alla hüpata. Kogu aeg on kerge sõita, olenemata sellest, kui tugev tuul Pirita teel on või kas sõidan ülesmäge.

Kuigi esialgu tekitab suur ja raske ratas (25 kg) minus ebakindlust, selgub, et oma massiga loob see hoopis turva­tunnet. Samas ei julgeks ma nii kallist ratast päevaks õue jätta ja neljandal korrusel asuvasse kontorisse ei tahaks sellega samuti iga päev ukerdama hakata… Seega on nii plusse kui ka miinuseid.