V: Puhkusesuhted võivad areneda aastaajast olenemata ja just siis, kui ollakse tavapärasest rutiinist väljas ning on rohkem aega meelepäraste tegevuste jaoks.
Koos tegutsemine liidab, nii et see on hea samm suhet arendada. Suhte ankruks on aga minu meelest põhiväärtused ehk see, mille järgi sa elad, mis on sulle oluline ja millest sa ei soovi või ei suuda loobuda. Kõige kiirem viis väärtushinnangute teadasaamiseks on sel teemal vestelda. Näiteks sellest, kuidas suhtutakse soorollidesse – kas sobib ajalooliselt välja kujunenud mehe-naise roll või nähakse mõlemat kui võrdset partnerit. Kindlasti tasub rääkida sellest, milline inimene soovitakse olla, millist elu elada: materiaalselt kindlustatud, seiklusrikast ja vahelduvat, altruistlikku ja askeetlikku, stabiilset... Hea on puudutada lastekasvatamise teemasid, näiteks kas “hoiaksin ohjad enda käes, sest ma tean, mida laps vajab” versus “laps on tulnud siia ellu mind õpetama ja ma lasen tal toimetada ta soovide järgi”.

K: Millised on mär­gid, et suve­­suhtest võib kujuneda midagi tõsisemat?

V: Kui soovitakse aina rohkem koos olla; tahetakse kaaslasest aina rohkem teada saada; kuulatakse teda järjest süve­nenumalt; soovitakse teha asju, mis kaaslasele meeldivad; püütakse temaga aina rohkem arvestada – need märgid viitavad kõik sellele, et tegemist pole lihtsalt lühikese meelelahutusega.

K: Millal võiks uut kaaslast tutvustada lähedastele ja sõpradele?

V: Siin ei ole ühest reeglit, soovitan tutvustada teda siis, kui soov tekib. Pigem võtab aega selle väljamõtlemine, kellena teda tutvustada: sõber, armsam...

K: Kui palju peaks andma uuele partnerile “oma ruumi” sõprade ja hobidega tegelemiseks? Kas see üldse on oluline?

V: Üldiselt olen nõus, et on vaja paariaega ja oma aega, millest omakorda võiks osa panustada sõprussuhetesse. Samas kui mõlemal on tore koos olla, ei pea kunstlikult ruumi vahele tekitama, eriti veel muretsema, et see on ebanormaalne, et nii palju koos ollakse. Kui aga ühel tekib tunne, et ta soovib teha midagi ka kaaslasest eraldi, tasub seda võtta kui normaalset asja ja leppida kokku, kui palju on mõlemale piisav. Kompro­missivalmidus on suhte õnnestumiseks väga oluline.

Jaga
Kommentaarid