Kasulik teada! Nende harjumustega hoiad hambad kaunid ja terved
Hambaarstide igapäevane praktika näitab, et enamik patsiente pealtnäha lihtsaid suuhügieeni meetodeid ja endastmõistetavaid tegevusi tegelikult hästi ei tunne. Pestakse küll hambaid, kuid näiteks hambaniit või keelekaabits argivarustuse hulka ei kuulu. Kuigi peaks. Samuti ei piisa hammaste heakorra tagamiseks vaid igapäevasest kodusest suuhooldusest, üks-kaks korda aastas võiks hügienisti juures lasta teha ka hammaste sügavpuhastust. Kliinik 32 hügienistide sõnul peaksid kaks korda aastas sügavpuhastust tegema need inimesed, keda vaevavad suuremad hambamured, nt igemehaigused.
Hammaste sügavpuhastamise käigus tehakse kolm protseduuri, mille tulemusel saavad hambad täielikult puhtaks, mis aitab vältida hambamurede teket ja süvenemist ning aitab koduse hügieeniga hõlpsamalt jätkata:
· soodapesu (airflow) või pärlipuhastuse käigus eemaldatakse hammastelt katt, pigmentatsioon ja võimalik igemepealne hambakivi;
· ultrahelipuhastuse käigus eemaldatakse hambakivi nii igeme pealt kui ka igeme alt, sealhulgas hammastevahelises piirkonnas;
· pastapuhastus annab puhtusele viimase lihvi.
Kõik kolm protseduuri täiendavad üksteist ning seetõttu on neid soovitatav teha korraga hammaste sügavpuhastusena.
Koduse suuhoolduse kolm alustala
· Hammaste pesu hambaharjaga
· Hambavahede puhastus hambaniidiga
· Keele puhastus keelekaabitsaga
Hammaste pesemise ABC
· Pese hambaid kaks korda päevas – hommikul enne hommikusööki ja õhtul pärast viimast söömist.
· Korralikuks hammaste puhastamiseks kulub aega kolm minutit.
· Pärast sööki/näksimist peab ootama hammaste pesuga vähemalt 30 minutit – söömise järel muutub suu keskkond happeliseks, mis muudab hambaemaili pehmeks ning harjamine võib seda kahjustada.
· Eelista pehmemaid hambaharju, millel on märge soft või ultra soft, sest kõvemaga harjaga võid igemetele haiget teha. Tulemuseks on tundlikud hambakaelad. Kõvemad harjad on mõeldud proteeside jaoks.
· Hambaharja peab käsitlema pehmelt ja õige nurga alt, muidu vigastad hammast. Hambaharja tuleb hoida hambaga 45kraadise nurga all. Soovitatav on harja käes hoida nagu pliiatsit, sest siis on surumisjõud hammastele tunduvalt väiksem.
· Kasuta fluoriidi sisaldavat hambapastat, see kaitseb hammast magusa söömisel tekkinud happe eest ja tugevdab ka hambaemaili.
· Valgendavate hambapastade ja suitsetajatele mõeldud pastadega tuleb piiri pidada, sest need sisaldavad lihvivaid osakesi ja võivad hambapinda kahjustada.
Vali hammastele sobiv hari
· Väga pehme hari (extra soft) – tundlike ja veritsevate igemete korral.
· Pehme hari (soft) – soovitatakse eriti lastele, kuid ka täiskasvanutele.
· Keskmise jäikusega hari – täiskasvanutele.
· Tugeva jäikusega hari – kasutatakse harvem.
· Väga tugev (extra strong) – võib põhjustada igemekahjustusi, sobilik proteeside pesemiseks.
Suuvesi – kas ka vajalik?
Kliinik 32 hügienistid peavad suuvett vajalikuks juhul, kui seda on soovitanud arst/hügienist. Suuveest on abi, kui on tehtud hammaste sügavpuhastus, sooritatud kirurgiline protseduur (hamba eemaldamine, implantatsioon jne), sest siis on hammaste puhastamine harjaga raskendatud ning suuvee ülesanne on nn pahade bakterite hävitamine ja suu desinfitseerimine. Suuvett kasutatakse tavaliselt kuurina 2–6 nädalat.
Toit kui oht hammastele
Inimese hambad kannatavad välja kokku viis toidukorda päevas, kuid nagu tõdevad Kliinik 32 hügienistid, läheb iga näksimine, sh ka klaas mahla või tass kohvi kirja omaette eraldi toidukorrana. Näiteks kui juua tass teed/kohvi piima ja suhkruga ning 30 minutit hiljem süüa ära üks õun, teeb see juba kaks söögikorda. Seega on mõistlik süüa korraga ja toidukordade vahele juua vett.
Hammastele loeb mitte niivõrd suhkru kogus kui just tarbimise kordade arv ja kestus. Kolm tassi teed, igaühes üks lusikatäis suhkrut, on hammastele palju kahjulikum kui üks tass teed, milles kolm lusikatäit suhkrut. Lisaks ei ole hammaste jaoks vahet, kui palju jook suhkrut sisaldab, kui teha seda söögikorra jooksul või lõpus. Toidukordade vahepeal näksimine või magustatud joogi joomine annab bakteritele toiduks vajalikke süsivesikuid, millest nemad omakorda toodavad happeid.
Tsitruselised (apelsin, greip, mandariin, sidrun, laim) on happelisemad puuviljad kui mõned teised. Et suus ei tekiks nn happevanni, on soovitatav süüa neid lõunasöögi ajal ja seejärel pista suhu looduslikku magusainet ksülitooli sisaldav närimiskumm, mis aitab happelisel keskkonnal suus langeda.
Ka karastusjookide puhul on tähtis just aja hulk – kui kaua hambad joogiga kokku puutuvad. Toidukorra ajal võib juua karastusjooke, kuid toidukorra vahel peaks jooma vett. Mahla suhkrusisaldus on väga kõrge ja lapsed võiksid mahla juua läbi kõrre.
Tervislikud toiduained tervetele hammastele
· tasakaalustatud toit
· toored köögiviljad (porgand, kaalikas...)
· värsked puuviljad (õun, pirn...)
· piim, jogurt, juust (piimatooted)
· kala, liha
