FOTOD JA ÜLEVAADE | Moenädala kolmas päev läbi ajakirjaniku terava pilgu: looming sööstis minevikust tulevikku
Pärast Diana Arno show’d, mis oli moenädala kolmanda päeva avaetenduseks, võis kuulda nii mõndagi naisterahvast õhkamas, et vot seda punast mantlit tahaks endale küll, viidates pilkupüüdvale, veripunaseks glasuuritud trentšile.
Show’d oli nauditav jälgida. Stilistika põimis 80ndate võngetega kollektsiooni tervikuks. Värvidest domineerisid hooaja lemmikud: metsaroheline, sügavsinine ja hapude kirsside punane, sekka mõni sähvatus lillat, puudriroosat, meresinist ja öömusta. Materjalidest laiasid litterkangad, lakitud pinnad ning loomulikult samet. Stiilivihjetes oli tunda möödunud kümnendite mõjutusi, kuid rüüsid, plissee, silmatorkavad taskud, konkreetsed kraed ning vabalt langevad lõiked mõjusid värskelt ja maitsekalt, mitte taagana minevikust. Kantav ja kaunis!
Piret Kuresaare eklektika
Piret Kuresaare etenduse avasid mantlid - traditsioonilise lõike ja laitmatu viimistluskvaliteediga. Mantlite sekka eksisid ka mõned n-ö punamütsikese keebid, mis teatavasti on selle hooaja hitt-esemed ka välismaistel moelavadel. Etendus võttis ootamatu pöörde, kui mantlitest said hoopis kleidid ja seelikud, rõhudes lihtsatele lõigetele, aga erilistele kangastele. Kommipaberi helgiga maani seelikud mõjusid oma salapärase sillerdusega cool’ilt. Ka klassikaline särkkleit oli saanud naiselikuma vormi ja värvi. Range lõige + fuksiaroosa toimisid igatahes suurepäraselt.
Aldo Järvsoo tänapäeva muinaslugu
Aldo Järvsoo tõi lavale kommitoonides tüllseelikud (mullinätsu roosa, lavendlililla…), mille magusust tasakaalustasid Chaneli-jakist inspireeritud konkreetse vormiga ruudujakid. Kollektsioon lummas kanga- ja gracekellyliku siluetivalikuga. Sillerdust, sädelust ja voogavust sai nautida kogu etenduse vältel. Hõbedaselt voolavatesse kangastesse valatud naiselikud lõiked asendusid sujuvalt kuldse amatsoonide armeega. Võidutses maitsekas romantika.
Ketlin Bachmanni must luik
Ketlin armastab musta - selle rõhutamiseks oli kollektsiooni värvipaletile eksinud ka paar tilka roosat. Kollektsiooni vaieldamatuks lemmikuks osutus tindimustast litterkangast kimono-stiilis õhtukleit, mida iseloomustamiseks piisab vaid kahest sõnast: femme fatale. Erinevaid litritest valatud vorme ilmestasid romantilisema joonega pitskleidid, mille andsid iseloomu just salapära eviva musta pitsi kasutamine, kihilisus ning ootamatud detaililahendused - kontrastsed vööd ja aplikatsioonid.
Riina Põldroosi siidisabad
Erilistes toonides punase vaiba kleidid lendlesid laval kui muinasjutt. Riinale omaselt oli mängitud pitsimotiivide, läbipaistvuse ning -paistmatuse piiridega. Vormid olid küll lihtsad, kuid oskuslikult disainitud lõiked lõid õrna, haldjaliku tulemuse, millesse oli segatud piisav annus pauerit. Tualettide vahel võlusid mugavuse austajaid sportlikuma joonega pusa-seelik komplektid, mis tänu litritesse kastetud kangastele polnud kaotanud oma glämmi joont.
Tallinn Dolls armastab värve
… mahedatest pooltoonidest kärtsu vikerkaareni. Mitmetahuline kollektsioon tõi publiku ette nii igapäevaseid kontorikleite kui ka sportlikumaid komplekte ja õhtusteks kokteilipidudeks sobivaid valikuid. Tallinn Dollsile juba omast käekirja - hõlmiklõikeid ja tütarlapselike detaile - ilmestasid sel korral pükskostüümid. Lihtsad ja parimas mõttes lakoonilised, ammutades jõudu tugevast värvispektrist. Barbie-roosa pükskostüüm oli meie silmis kindel võitja, evides uudsust. Ka sametiga oli oskuslikult mängitud. Sorbetitoonides litterkangad aga mõjusid tummisemate värvivalikute kõrval superägedalt ja värskelt.
