20.11.2018, 01:00
VIDEO | Rinnasuurendus andis Janele tagasi enesekindluse
Kui Jane Tomberg (25) hakkas rohkem trenni tegema, kadus koos rasvaga ka rindade volüümikus. Kuigi D-korvist sai korralik B, soovis neiu oma endiseid kurve tagasi. Loe, kuidas tal see õnnestus.
Jane, sa oled noor ja ilus naine. Kuidas tekkis mõte lasta rindu suurendada?
See mõte tekkis paar aastat tagasi, kui hakkasin rohkem trenni tegema. Mulle meeldis mu treenitud keha üha rohkem, kuid mu enesekindlus vähenes koos rinna suurusega. Olid mul ju enne suured rinnad ja teadsin täpselt, kui ilus ja naiselik see on. Nõnda hakkaski mu mõte rindade suurendamise suunas liikuma.
Millal ja kus operatsioon toimus?
Operatsioonil käisin kaks kuud tagasi. Enne uurisin põhjalikult erinevate Eesti ilukliinikute ja -kirurgide kohta, tutvusin nende tööde ning tagasisidega. Sõbrannade soovitusel leidsin ArtiaClinicu ja dr Katrin Krüünvaldi. Tal on ilukirurgias aastakümnetepikkune kogemus ning tema kohta olen seni kuulnud ja lugenud ainult kiidusõnu.
Mida arvasid rinnaoperatsioonist enne ja milline on erinevus praeguse teadmisega?
Enne kui ma operatsioonile läksin, arvasin, et see on kümme korda hullem. Kartsin rasket taastumist ja valu. Olin selle enda jaoks nii hirmsaks mõelnud. Eks iga operatsiooniga kaasneb valu ja taastumine on raske, aga mõttes valmistusin palju hullemaks.
Kuidas kogu protsess välja nägi?
Esmalt läksin dr Krüünvaldi konsultatsioonile. Ta uuris, miks ma operatsiooni tahan ja millisena kujutan ette tulemust. Proovisime spetsiaalse rinnahoidjaga erineva suuruse ja kujuga proovirinnaproteese ning tulemust sai oma silmaga ette näha. Pärast seda arutasime koos, milline oleks minu valik ja milline variant sobiks tema kogemusi arvestades kõige paremini minu kehakujuga. Konsultatsioon oli nõnda põhjalik, et mul ei jäänud mingeid kahtlusi. Sellele järgnes vereproov ja rindade ultraheli.
Kuna analüüsid olid korras, panime operatsiooniks aja täpselt ühe kuu pärast. Kui päev oli saabunud, läksin esmalt kliinikus kirurgi juurde, kes tegi minu rindkerele joonised. Seejärel vestlesin narkoosiarstiga oma tervisest ja juba tunni pärast algas operatsioon. Kui üldnarkoosist ärkasin, siis esimese asjana vaatasin veidi unisena teki alla ja olin meeldivalt üllatunud. Rõhkside oli küll ümber rindade, ent need tundusid sellegipoolest suuremad.
Hea meel oli, et tegelikult mingisugust suurt valu tunda ei olnud, valuvaigistid toimisid ja magada sain ka hästi. Järgmisel hommikul eemaldati rõhkside ja nägin esimest korda oma uusi rindu. Need olid alguses küll paistes, aga meeldisid mulle väga.
Kui kaua võttis taastumine aega ja kuidas valuga toime tulid?
Kui esimesel nädalal oli ebamugav käsi üles tõsta, keeruline juukseid pesta, pükse jalga sikutada ja kruusigi tõsta, siis peagi sain kõiki kergemaid argitoimetusi teha. Magasin esimesel nädalal istukil, padi selja all, sest päris pikali olles oli raske ja survestav tunne.
Tegelikult helistasin päev pärast lõikust ka kliinikusse, et kas minuga toimuv on ikka normaalne. Selle peale kutsuti mind lahkesti lümfimassaaži, mis leevendas kõiki vaevusi väga hästi. Samuti sain massaaži teinud õde-massaažiterapeudilt ka psühholoogilist tuge. Iga kord, kui kohal käisin, vastas ta põhjalikult minu uutele küsimustele ja rahustas mu taas maha. Soovitaksin lümfimassaži kõikidele rinnasuurendusoperatsiooni läbinud naistele.
Mis tunne on olla uute rindadega?
Peamine emotsioon on see, et rinnad on nüüd veel paremad kui enne trenniga alustamist: nad on nii pringid ja hoiavad ka ilma rinnahoidjata hästi. Kui naturaalsed suured rinnad vajuvad raskusega ikka allapoole, siis nüüd enam nii ei ole. Lisaks olen palju enesekindlam tänu ülimalt naiselikule rinnavormile.
Kumba kuuled rohkem: kriitikat või komplimente?
Ikka komplimente. Eriti palju elukaaslaselt, sõbrannadelt ja kolleegidelt. Enesekindlus on tohutult kasvanud: olen oma otsusega sada protsenti rahul.
