Hüvasti breketid ja traadid! Uus trend aitab hammaste asendit mugavamalt parandada
“Kaped ehk elainerid on ortodontilised vahendid, mis aitavad parandada patsiendi hammaste asendit ja hambumust. Kui breketid on staatiliselt hammaste külge kinnitatud nii, et iga hamba pinnal on näha nii traat kui breketi lukk, siis kaped on läbipaistvad ning eemaldatavad,” kirjeldas Sakala Hambaravi ortodont dr. Jelena Savvova, lisades, et kuigi mujal maailmas, sh eriti USA-s on kaped juba levinud ortodontialahendused, siis Eestis on tegemist suhteliselt uudse võimalusega.
Ortodont hindas, et kapede suurimaks eeliseks on nende mugav kasutusvõimalus ning ka esteetiline välimus.
“Võrreldes breketitega on kapede puhul ka märksa mugavam ortodontilise ravi ajal hammaste hügieeni eest hoolitseda,” sõnas Savvova, kes lisas, et patsientide hinnangul on kaped mugavad ka seetõttu, et söömise ajaks saab need eemaldada, mis tähendab, et raviperioodil ei ole söömisel piiranguid nagu breketite puhul, mil ei saa tarvitada suure parkainete sisaldusega või hammaste külge n-ö kleepuvaid või teralisi toitaineid, sest nende eemaldamine ning suuhügieeni tagamine on keeruline. “Kuigi kapesid saab eemaldada, siis peab patsient ise olema äärmiselt vastutustundlik, et tagada ravi efektiivsus ja edukus – näiteks söömise või hambapesu järel tuleb kaped alati tagasi asetada ning ka kapede puhtuse eest tuleb järjepidevalt hoolitseda,” rõhutas ortodont.
Ortodont kirjeldas, et kapede puhul koosneb raviprotess erinevates etappidest: esmalt tehakse patsiendi hambumustest fotod ning seejärel digitaalsed mudelid. “Nende andmete baasil koostatakse koostöös elaineri tootjaga raviplaan, tehakse lisaks 3D video, mis näitab, kuidas hambad ravi ajal liiguvad ja alles seejärel tellitakse spetsiaalselt patsiendi hammastele vastavad kaped,“ selgitas Savvova.
Kapede valmistamisprotsess võtab aega umbes kuu, millele järgneb ravi, kus patsiendil tuleb kapesid uuendada iga kahe nädala järel, et need vastaksid suukaare muutustele. “Mõnikord peab tulema ka täiendavalt ortodondi juurde, kus hammastele asetatakse “lisanupukesed“, mis aitavad hammastel liikuda õiges suunas,” rõhutas Savvova, kelle sõnul on visiitide arv ja aeg väga individuaalne ja sõltub raviplaanist, kuna protsessi mõjutab hambumuse raskus ning patsiendi vastutustundlikus. “Samas on korduvvisiidid ning ortodontilise lahenduse korrigeerimine vajalik ka mistahes teise ravimeetodi puhul – näiteks ka breketeid pingutatakse, et need vastaksid hambumuse muutustele,” rõhutas Savvova.
Ortodondi hinnangul sobivad kaped kõigile, kelle hambakaar vajab korrigeerimist, kuid eelkõige soovitab ta neid täiskasvanutele, kes ise mõistavad ja saavad aru, miks kapesid vaja on ning ei unusta neid õigel ajal kasutada või ka vahetada. “See aga ei tähenda, et noored või lapsed ei saaks breketite asemel kapede kasuks otsustada – oluline on, et kõik jäävhambad oleksid lõikunud, sest piimahammastega kapesid kasutada ei saa,” rõhutas ta, lisades, et kapede-põhine ortodontiline ravi eeldab ka vastutustundlikkust ning hoolikust, sest ravitulemused sõltuvad väga patsiendi käitumisest.
Kuigi kapesid saab näiteks söömise või hambapesu ajaks eemaldada, peaks lähtuma nõudmisest, et vähemalt 23 tundi ööpäevas oleksid kaped hammastel. Pikem paus võib vähendada ravi efektiivsust ja seeläbi võib kas ravi ebaõnnestuda või kogu protsess pikeneda.
“Kaped on valmistatud spetsiaalsest bioloogilisest hüpoallergeensest materjalist, mis on kerge ja läbipaistev, kuid patsient siiski tunneb neid enda hammastel ning seetõttu mõjutavad need sarnaselt breketitele esialgu ka sõnade hääldamist – s-täht võib pisut susiseda,” nentis Savvova. Kuigi kaped võtavad breketitelt juba lähitulevikus aina enam populaarsust ära, sest need on patsiendisõbralikumad ja vähem tähelepanu äratavad, siis kindlasti on ja neid inimesi, kes eelistavad statsionaarset ravimeetodit.
