ANNA KAALULANGETUSBLOGI | Katsetasin ära uue asja ning minu vöö- ja puusaümbermõõt vähenes nähtavalt

Olen väga palju rääkinud füüsilistest tegevustest, mis on minu uues elustiilis suurel määral esindatud, aga kindlasti ei tohi unustada toitumist. Ma ei ole kindel, kas olen maininud, aga hommik algab mul klaasi leige veega, mille sees on kilpnäärmerohi ja magneesiumtsitraat. Magneesiumtsitraati kasutan Tervisepüramiidi oma ja see mõjub mulle positiivselt sõna otseses mõttes – zen on olla.

Minu ’’toitumise Piibel’’ on üha enam kohanenud päeva ajakava, elutempo ja harjumustega. Iga algus vajab järjepidevust, et harjumused tekkida saaks. Harjumuse ja kvaliteetse elustiili rakendamine vajab järjepidevat ja sihikindlat tegutsemist, ja uskuge mind, see on seda väärt ja enam veelgi. Minu esimene toidukord on päris vara, tavaliselt kella seitsme või poole kaheksa ajal ajal ning viimane õhtul kella seitsme või poole kaheksa paiku. Kohustuslikud söögiajad on mul prinditud nii tööle kui koju seinale, et oleks kindlalt silme ees ja lõpuks pähe kuluks.

Minu toidu hulgast on praktiliselt välistatud loomaliha – lihtsalt ei soovi seda enam. Osaliselt on olemas linnuliha ja endiselt on suur rõhk kalal. Pean tunnistama, et mulle meeldib ja maitseb kala väga. Näiteks hommikusöögiks lõhe-täistera wrap, lõunaks ahjulõhe ja õhtuks toorsalat lõhega.

Süsivesikuid peab tarbima ja just päeva esimesel poolel, siis jõuab need ära põletada. Minu katse välistada kõik teraviljad on nurjusid juba esimesel nädalal – tekkis hull süsivesikute isu ja ma lihtsalt sõin. Tarbin kõike, aga väga mõõdukalt, lubatud on ka patupäev. Samas, tean, et mul tekivad juba enne patustamist süümekad ja see hoiab mind päris palju tagasi. Süsivesikud saan päeva jooksul kätte täistera wrapist, riisinuudlitest ja tatrast, mida tabin korra või paar nädalas. Kuni neli korda nädalas söön väheses koguses kartulit. Suurt rõhku panen köögiviljadele ja toorsalatitele ning neid on võimalik ka erinevalt maitsestada, et ei tekiks tüdimust.

Lihtsamalt läheb mul piimatoodetega, sest neist ma väga ei hooli. Minu menüüs on vaid laktoosivaba hapukoor, mõnikord luban endale juustu - näiteks snäkiks või toorsalatis.

Tänaseks suhtun toitu hoopis teisiti, kui tegin seda aastaid tagasi ja nüüd viimase seitsme kuuga on see veel omakorda paranenud. Oskan rohkem hinnata toidu puhast maitset. Kiirtoitu ja poolfabrikaate pole ma õnneks kunagi armastanud.

Toidukordade planeerimisel kasutan ikka e-Selveri (e-kaubanduse) teenuseid. Tellin nädalaks suurema koguse vajaminevast kaubast ära ja siis nipet-näpet saab jooksvalt poest kätte, nagu näiteks kala, kana või mõnda juurikat. Toidu tellimisel on hea suur ajavõit ja kuna ma ei kasuta isiklikku sõiduvahendit, siis ei pea raskeid kotte tassima. Muidugi saaks seda võtta ka kui head trennivõimalust, aga mulle sobib saalitrenn... Sealt lähen koju kergel ja lendleval sammul!

Trennidest veel nii palju, et hetkel on olukord muutusteta – 4-5 trenni nädalas ja sinna juurde veel kerge ujumine. Kaks korda nädalas käin überägeda Sireti rühmatrennis nimega Naine. Trenni lõpus on püksipõlved higised ja see tähendab, et trenn oli hea! Ma mitte ainult ei liigu, tantsi ega higista, vaid laen end positiivsusega ja ainult naeratan, sest muudmoodi lihtsalt ei saa seal olla.

Kiiretel nädalatel aitab mind Kehastuudio! EMS-treening on tõeline leid! See aitab säästa aega, ei pea rasket trennikotti tassima ja võtab ikka korralikult läbi. Naha võtavad kuumaks ja higiseks kerged füüsilised liigutused ja elektriimpulsid, mis käivad kehast läbi – nii saab juba 20 minutiga tehtud korraliku trenni. Pärast saalitrenni olen läinud ka pressoteraapiasse, sest see lõõgastab lihaseid ning viib liigse vee organismist välja. Pärast oled lõõgastunud ja ka veidi kõhnem.

Proovisin omal nahal ära uue asja – kavitatsiooni ehk mittekirurgilise rasvaimu. Pärast esimest protseduuri vähenesid minu vöö- ja puusaümbermõõt umbes 1-2 sentimeetrit, mis pole üldse paha tulemus. Naha seisukord paranes samuti silmnähtavalt. Iseenesest oli see väga mõnus ja taaskord suhteliselt lõõgastav protseduur, kus ise ei pea palju pingutama. Esmalt tehakse kavitatsioon ehk nahaaluse rasvakihi lõhustamine ja siis vaakummassaaž peale, mis viib liigse kiiremini organismist välja. Mulle see meeldis, sest tekkis mõnus ja kergem olemine. See ju ongi mu teekonna siht – kergem, väiksem ja õnnelikum Anna!

Vaatamata tublile tööle ei taha kehakaalunumber väheneda. Kaalun ikka 105-106 kilo, kuigi ümbermõõdud on vähenenud ja kleitides ja spordiriietes on üha enam ruumi.

Enesehinnangut ja motivatsiooni saan alati parandada, kui lähen poodi mõne riideeseme järele, sest ei peagi otsima enam kõige suuremat suurust. Saan proovida selga seda, mis mulle meeldib, mitte seda, mis läheb selga. Siiski, puutusin kokku ootamatu raskusega, kui tekkis vajadus uue trikoo järele (ma pole siiani seda leidnud), sest ma ei mõista veel, mida pean proovikabiini kaasa haarama.

Ma pole ainult visuaalselt muutunud, vaid ka mõtted on selgemad, õpin end vabastama negatiivsusest ja proovin ise olla parem inimene. Minu suhe iseendaga on paranenud! Ei tea veel, mille kõige heani see tee mind viib, aga annan endale võimaluse ja ehk tuleb ka eraelus muutusi.

Kaine september on sujuvalt veninud novembrisse ja jätkub edasi.