Jäta väsimusega hüvasti! Need lihtsad sammud aitavad kurnatusest üle olla

Kui tunned, et Vennaskonna poolt kuulsaks lauldud legendaarne punklugu “Uimane ja väsinud ma tänagi näin” meenutab üha enam sinu argipäeva, siis siin on mõned praktilised nõuanded, kuidas end väsimuse nõiaringist välja murda.

Kuigi tarbimiskultuur süvendab üha muljet, nagu oleks väsimus miski, mille vastu saab rohtu tabletipurgist või energiajoogist, on kurnatus olemuselt tunne nagu iga teinegi, mille abil keha meie käitumist juhib. Nõuandeid, mis lubavad käsu või keelu vormis sinu ellu uut särtsu tuua, ringleb loendamatul hulgal. Ilmselt on paljud neist sulgi ühest kõrvast sisse ja teisest välja lennanud. Aga kas oled kunagi mõelnud, mis sinu kehaga täpselt toimub, kui väsimus end üha sagedamini meelde tuletab? Raamatu “Väsimusest väsinud” autorid, Ameerika arst Jesse Lynn Hanley ja mitmete terviseteemaliste bestselleritega tuntuks saanud Nancy Deville, aitavad sul oma keha mõista ning rõhutavad lihtsaid samme, mille järgimine aitab väsimusest võitu saada.

1. Anna oma kehale energiarikast toitu

Sinu elus võib olla väga palju asju, mida ise muuta ei saa. Kuid seda, mida endale suhu pistad, võid hõlpsasti kontrolli all hoida. Kui reastada tähtsuse järjekorras kõik hea tervise ja reipa enesetunde jaoks vajalikud sammud, on just õige toitumine tegur number üks. Ega toitumisteadlased ja tervisespetsialistid ilmaasjata ühest suust korda: sa oled see, mida sööd!

Kui tunned nälga, aga sul ei ole parasjagu aega (või tahtmist) süüa, vallandub organismis häiresignaal – aju eeldab, et kätte on jõudnud rasked ajad ning edastab neerupealistele sõnumi hakata vallandama stressihormoone, nagu adrenaliin ja kortisool. Häiresignaalile järgneb sündmusteahel, mis püüab ühelt poolt energiat juurde toota suhkru vabastamise arvelt, teisalt aga insuliini abiga liigset suhkrukogust kontrolli all hoida.

Selline veresuhkru hüppeline kõikumine toimub täpselt nii kaua, kuni organism saab energia tootmiseks uuesti toitu. Iroonilisel kombel ei ole alatoitumus heaoluühiskondades sugugi võõras nähtus, kuna miljonid inimesed toituvad peamiselt töödeldud ja kunstlike lisaainetega toiduainetest, aga ka ebakvaliteetsest kiirtoidust, milles puuduvad toitained ja ensüümid. Nii ei ole organismil kudede taastamiseks ja noorendamiseks piisavalt materjali, ning lisaks hoiavad sellised toiduained organismi pidevas happeseisundis. Taas satuvad löögi alla neerupealised ning liiga suur töökoormus võib viimaks nende elundite ressursid tühjaks ammutada.

Ülekoormatud neerupealistest annavad märku söömahood ja seletamatud isud, meeleolu kõikumine, katkendlik ja pinnapealne ööuni ning üldine väsimus ja roidumus. Et viimast vältida, peaksid toituma korrapäraselt ja vastavalt oma keha energiavajadusele, ning andma oma kehale n-ö ehtsat toitu (kaun- ja köögiviljad, kala, mereannid, linnuliha, teraviljad, pähklid, õlid jne).

2. Leia liikumisest uut energiat

Oled kindlasti kuulnud, et regulaarne ja mõõdukas kehaline koormus tõstab tööviljakust ning mõjub lausa antidepressandina. Ning mis kõige tähtsam, annab meile ka rohkem energiat.
Treenimise puhul on võlusõnaks mõõdukus. Kõige optimaalsem on just selline aktiivne tegevus, mis annab sulle hea enesetunde ja muudab sind õnnelikumaks. Pole oluline, kas eelistad aktiivsemat või rahulikumat liikumisviisi, kuulad samal ajal inspireerivat lemmikmuusikat või hoopis linnulaulu – eesmärk on tunda end pärast treeningut hästi ja rahulolevana!

Me kõik teame, mis juhtub liiga kauaks kasutult seisma jäänud akuga – ta saab lihtsalt tühjaks. Nii võib endale ette kujutada ka energiahulka, mis on inimesele antud. Kui liiga pikka aega paigal püsida, hakkab see energiahulk iseenesest vähenema, samas kui pidev liikumine hoiab meie sisemised energiaakud laetud ja stardivalmis. Kui veedad suurema osa päevast istudes või pikali olles, siis plaani koheselt endale trenniaeg.

Samas peaks olema tähelepanelik ka ületreenimise suhtes, sest see võib ühel hetkel muutuda samasuguseks sõltuvuseks nagu nikotiin või muud mõnuained. Hakkad mõtlema, kuidas saada üha suuremat ja suuremat doosi kehalise tegevuse mõjul vallanduvaid hea tuju hormoone, nagu endorfiini ja dopamiini. Pikaajaline ületreenimine seab taas kord löögi alla neerupealised ning nõuab viimaks lõivu kogu organismilt.

3. Hoia oma närvisüsteemi

Kui tunned vajadust ööpäevast alati maksimum võtta, siis küsi endalt, kas teed midagi ka selle heaks, et pingeliste päevadega toime tulla? Pidevas pinge- ja stressiseisundis viibimises viid kesknärvisüsteemi olukorda, mille tulemusena pulss tõuseb, lihased tõmbuvad pingule ning hingad kiiresti ja pindmiselt.

Ilmselt pole sa varem nii loomulikule protsessile nagu hingamine erilist tähelepanu osutanud, ent sind üllataks, kui pindmiselt me tegelikult hingame. Kui tabad end otsese põhjuseta sügavalt ohkamas või haigutamas, on see keha viis sulle märku anda, et keha ei saa piisavalt hapnikku.
Kui end pidevalt tagant sundida ja ilma piisava puhkuseta üha kiiremini, kõrgemale ja kaugemale püüelda, tülitad jällegi neerupealiseid. Pingutamisega kaasnev nõue kogu aeg lakkamatult adrenaliini toota toob lõpuks kaasa neerupealiste väljakurnamise.

4. Kingi endale hingamisruumi

Päeva jooksul tuleks leida hetki, mil keha vabastava hapnikuga laadida. Pane kas või töölauale meeleolukas sildike, mis seda meelde tuletaks.

Meelte rahustamiseks võta hoog maha, säti ennast mugavalt istuma, sule silmad ja hinga kergelt läbi nina sisse ja läbi nina välja. Tunneta, kuidas keha rahuneb ja hingamine muutub sügavamaks. Kui mõni segav mõte püüab ligi tulla, lase sel oma teed minna ja keskendu uuesti hingamisrütmile.
Kui tunned, et juhe on täitsa kokku jooksnud, proovi sügavat hingamist. Selleks hinga nina kaudu sügavalt sisse, nagu püüaksid õhku kopsudest edasi tõmmata. Nüüd peaksid tundma, kuidas kõht ja rindkere sissehingamise ajal kerkivad, õlad tõusevad ja lõug lõtvub. Hoia hetkeks hinge kinni ja lase siis õhk auruveduri kombel pahistades välja. Hinga sellises rütmis vähemalt viis korda – nii aitad pindmise hingamise tagajärjel kehasse kogunenud süsihappegaasi välja viia.

5. Tunne naudingut kosutavast unest

Moekunstnik Tom Ford lausus hiljutises usutluses ajakirjale ES, et magamine on üks kõige alahinnatumaid luksusi. Ja tal on täiesti õigus – aina kiireneva elutempo tõttu oleme hakanud oma keha üha halastamatumalt kohtlema, jättes selle n-ö elusa toidu, mõõduka treeningu, hapniku- ja unenälga. Kui aga päevast päeva töötada vaid selle nimel, et elu väline külg oleks veatu, võib suure vaevaga ehitatud kaardimajake ühel hetkel kokku variseda.

Kui tunned end hommikul voodist püsti ajades veelgi väsinumalt kui õhtul sinna heites, võid üpriski kindel olla, et sul on unevõlg. Ebapiisavale unekvaliteedile viitab ka see, kui jääd pärast tugevat söömaaega, väikest napsi või lihtsalt telekat vaadates tukkuma, kuid hiljem voodis ei õnnestu sul enam magama jääda. Unevõlg mõjutab samuti otseselt neerupealiste võimet oma reservi taastada, seega vajavad sinu keha ja neerupealised puhkuseks, taastumiseks ja noorenemiseks igaöist annust tõeliselt kosutavat und.

Öösiti tegeleb meie aju päeva jooksul nähtu ja kogetu korrastamise ja iseenda taastamisega. Kui sa näpistad uneajaks vaid kuus või vähem tundi, jääd ilma kõige olulisemast ajast, mil aju lõimib päeval saadud info kokku ning koondab selle uue teadmise või kogemusena pikaajalisse mällu.
Unetusest ja sellega paratamatult kaasnevast kurnatusest vabanemiseks tuleb sul endal tahta asju teistmoodi teha. Positiivsete mõtete toel hakkab organism jõudsamini tootma hormoone, mis on vajalikud uneaegseks biokeemiaks. Nii on ka Tom Ford lisanud, et talle meeldib uinuda positiivsete mõtetega, seetõttu mõtleb ta enne magamajäämist alati millelegi suurepärasele, mis temaga päeval aset leidis.

Kui vajad professionaalset abi

* Proovi valgusteraapiat ehk valgusravi, mis aitab leevendada pimeda aja saabumisega seotud väsimust ja masendust. Uuri täpsemalt Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliiniku Hea Tervise Keskusest või Aura Keskuse Terviseklubist Tartus.

* Kui soovid, et spetsialist su unekäitumist analüüsiks, võid pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakeskuse juures tegutseva Unekeskuse poole, mis viib läbi une- ja väsimusuuringuid.

* Kui oled proovinud väsimusest omal jõul võitu saada, kuid su pingutused ei ole vilja kandnud ning väsimustunne süveneb, tasub pöörduda perearsti poole, et lasta end igaks juhuks tõsisemate haiguste suhtes uurida.

Lugu ilmus Anne & Stiili veebis esmakordselt 28. detsembril 2018.