Tänapäeva muinaslugu
Kuningliku tiitliga käivad mõistagi kaasas uskumatuna näivad privileegid, kuid lisaks hulgale seisusest tulenevatele eelistele toob elu kroonitud peana kaasa ka tohutu vastutuse: etiketireeglid, sajanditevanused traditsioonid ja käitumisnormid, tugev sotsiaalne surve ning ühiskonna igakülgne tähelepanu. Võib vaid ette kujutada, et toimetulek olukorraga, kus kõiki sinu liigutusi jälgitakse ja iga sammu võib tabada kriitikarahe, pole kergete killast.
Ehkki meie meediasse jõuavad enamasti Cambridge’i hertsoginna Catherine’i ja Sussexi hertsoginna Meghaniga seotud uudised, on väljapaistvaid printsesse teisigi. Olgu märgitud, et Euroopas on tänapäeval kokku 12 monarhiat – need on Belgia, Hispaania, Hollandi, Norra, Rootsi ning Taani kuningriik, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa ühendkuningriik, Vatikani paavstiriik, Andorra, Liechtensteini ja Monaco vürstiriik ning Luksemburgi suurhertsogiriik. Lisaks neile on veel troonist ilma jäänud valitsejad, kellele on tiitel küll jäänud, kuid kuningriiki enam pole.
nglikeelt kõnelev Märtha Louise
Teine Norra printsess, 1971. aastal sündinud Märtha Louise, on kuningas Harald V ja kuninganna Sonja vanim laps. Printsess on Norra troonipärimisjärjekorras neljandal kohal pärast oma nooremat venda kroonprints Haakonit ja kaht vennalast. 1990. aastal muudeti küll Norra põhiseadust ja edaspidi on troonipärija kuningapere vanim laps olenemata soost, kuid nimetatud muudatus ei hakanud kehtima tagasiulatuvalt – seetõttu jäi Märtha Louise’i vend Haakon temast ettepoole.
Printsess on diplomeeritud füsioterapeut, ehkki pole valitud alal kunagi töötanud ning tegeleb hoopis muusika ja Norra rahvajuttudega, olles ka mitmete raamatute autor. Märtha Louise on laiemalt tuntud oma esoteerikahuvi poolest ja šokeeris üldsust avaldusega, et suudab suhelda inglite ja loomadega.