Filmi “Tõde ja õigus” kostüümikunstnik Kristiina Ago: mulle meeldib, kui ma kinosaalist väljudes ei mäleta, mis tegelasel seljas oli

“Mulle meeldib, kui ma kinosaalist väljudes ei mäleta, mis tegelasel seljas oli: järelikult rõivas sobitus keskkonda,” ütleb sel kuul esilinastuva suurfilmi “Tõde ja õigus” kostüümikunstnik Kristiina Ago (32).

Millest kostüümikunstniku töö üldse algab?

Enne “Tõe ja õiguse” stsenaariumi lugesin uuesti läbi raamatu ja märkisin ära kõik, mida oli mainitud kellegi välimuse kohta. Seejärel töötasin läbi stsenaariumi ning algas ajastu uurimine. Käisin ERMis ja vabaõhu­muuseumis, vaatasin pildimaterjali. Valmis­tasin kavandid. Arutasime režissöör Tanel Toomi ja operaator Rein Kotoviga, milline on koloriit. Siis algas kangaste otsimine ning ladudes käimine: see on suhteliselt raske ajastu, et veel midagi leida. Panime lehte­desse kuulutusi ja tegime Eestile tiiru peale, saime hästi ilusaid kangaid ja suurrätte. Ja pööratud lambanahast kasu­kaid, mis aitasid hädast välja, sest massistseenis talvises kirikus sada inimest riidesse panna on keeruline.