Terapeut vastab: millised on esimesed märgid, et saada aru, et peaks rohkem tegelema enda eluga ja mitte elama teiste elu?
„Õnn on oskus kuulata nii ennast kui ka teisi, väljendada oma tundeid ja vajadusi, pühendada ennast sellele, mis on tõeliselt oluline, kuulata intuitsiooni ja teha enda jaoks häid valikuid,“ ütleb Holistika Instituudi terapeut Katariina Liisa Martens ja annab mõned soovitused, kuidas saada õnnelikuks inimeseks, kes elab oma elu, tundes ennast selles peategelasena.
Aasta alguses seavad inimesed tavaliselt päris palju eesmärke, mida osadel õnnestub täita, teistel aga mitte. Kuidas elus üldse eesmärke seada ja leida endaga kontakt, et oma aastad ise kujundada?
Alustuseks on hea uurida, kuidas siis tegelikult praegusel hetkel eluke veereb - kas sobiva kiirusega või mitte? Kas ta üleüldse veereb või pigem seisab või loksub? Aeg ajalt on kasulik teha põhjalik inventuur ja kaardistada see olukord, kuhu praeguseks oled omadega jõudnud. Üheks toredaks abivahendiks võib olla nn „eluratas“. Selleks joonistadki paberile ratta, mille kodarateks on erinevad eluvaldkonnad: töö, armastus, hobid, kodu, raha, sõbrad, mäng, seksuaalsus, jms. Ja siis märgid kodaratele, et kui rahul oled selle või teise valdkonnaga.
Kui ratas joonistatud ja rahulolu kodaratele märgitud, siis saad edasi mõtiskleda, et kas ta ikka veereb piisavalt hästi? Või on mõni valdkond nii halvas seisus, et eluratas krigiseb kõvasti või on täiesti kinni kiilunud? Järgmise sammuna saad hakata seadma sihte, et kuidas saada ratas parajas tempos veerema? Kuidas teha nii, et väge, rahulolu, rõõmu oleks rohkem? Mis võiks olla teisiti, veel paremini kui praegu?
Kui palju jõuab terapeudina inimesi teie juurde, kes on selle inventuuri ära teinud ja näevad, et olukord ei meeldi?
Terapeudi kabinetis ei alusta inimene juttu sellest, kui hästi tal kõik on, teraapiasse jõuab ta siis, kui juba tunnetab rahulolematust, on see siis suurem või väiksem. On neid, kes on omadega päris suures ummikus, aga üksjagu palju on ka neid, kel oma sõnul pole mingit objektiivset põhjust rahulolematuseks - on tore pere, ilus kodu, piisavalt raha ja inspireeriv töö, aga ikkagi.... Ilmselt ühel hetkel asub inimene otsima tõelist eneseteostust, uusi väljakutseid, sügavamat elu mõtet.
Otsida on võimalik väga mitut moodi: kes reisib kaugele maale, kes läheb kõrgele mägedesse või sügavale koopasse, kes läheb sellele või teisele koolitusele, kes jõuab terapeudi kabinetti.
Kuidas seda sisemist väge ikka äratada? Oletame, et mulle on selge, et midagi mulle tänases elus ei meeldi või ma tahaks midagi oma elus paremaks teha. Kuidas nüüd endaga kontakti saada ja olla vägevam kui ma senini olen olnud?
eal, kus on su tähelepanu, sinna läheb ka su energia. Tähelepanupuudust tajuvad eriti hästi lapsed, kes siis teevad kõik endast oleneva, et oluliste inimeste tähelepanu saada. Sageli on viimaseks abivahendiks pahandused. Aga ka koduloomad muutuvad tähelepanu puudusest kiuslikeks ning poti- ja aiataimed kidurateks. Aga su enda keha? Koolituse esimeses moodulis teeme tutvust Havai huna traditsioonist pärit teadvuse käsitlusega. Huna pärimuse järgi on meie teadvusel kolm osa, Teadlik Mina, Alateadlik Mina ja Kõrgem Mina. Teadliku Minaga, kes kelle haldusalaks on meie mõtlemine, millega meil üldjuhul on hea ühendus. Me mõtleme ju pea kogu aeg ja peamegi seda vaat et kõige mõistlikumaks olemise viisiks.
Alateadliku Minaga on lugu keerulisem. Tema haldab keha (lihased, siseorganid, viis meelt, autonoomne närvisüsteem), tundeid, mälu, instinkte, immuunsüsteemi ja seksuaalsust. Alateadliku Minaga suhe nii hea pole, mõnedel inimestel puudub see täiesti. Põhjuseid, miks meie kultuuriruumis füüsilist keha ei märgata ega väärtustata, on nii kultuurilisi kui ka ajaloolisi. Kui sul pole harjumust ega oskust teda oma tähelepanuga toita, siis ta võibki olla energiat üsna tühi. Koolitusel saad sa luua oma Alateadliku Minaga ühenduse, seejärel hakata temaga suhtlema ja teda väestama. Ühendus Kõrgema Minaga ehk intuitsiooniga (maakeeli „kõhutundega“) annab meile inspiratsiooni, infot ja juhiseid, aitab teha paremaid valikuid.
Nagu heal lapsel mitu nime Kõrgem Mina, intuitsioon, „kõhutunne“. Kuidas seda parandada, mis on need tehnikad mida saab inimene ise kasutada või õppida selgeks holistilisel kursusel, et olla intuitiivne ja usaldada oma sisetunnet?
Selleks, et saada vastust, on vaja küsimust. Kui sul on küsimus ja sa oskad natukenegi oma meelt vaigistada, siis varem või hiljem tuleb vastus. Kas siis inspireeriva ideena, „juhusliku“ kohtumisena, pealkirjana veebilehel või muul moel. Väga paljudel inimestel tegelikult on olemas oskus oma südamehäält (veel üks hea lapse nimi!) kuulata, aga nad ei võta seda arvesse. Sageli saab võitu ratsionaalne mõistus, kes manitseb olema loogiline, eakohane, oma suguvõsa vääriline esindaja, viisakas, mõistlik või mida iganes ja sinnapaika see Kõrgema Mina inspireeriv info jääbki. Aga jälle - esimeseks sammuks on MÄRKAMINE.
Millised on esimesed märgid oma keha kuulates, et saada aru, et ma peaksin rohkem tegelema oma enda eluga ja mitte elama teiste elu?
Tahaksin öelda, et väsimus. Aga sageli juba tükk aega enne seda võid märgata rõõmu kadumist, et armastust (enam) pole, selle asemel on tüdimus, ärritus või üha suurenev rahulolematus. Viimases hädas võib keha kasutada tähelepanu saamiseks pinget ja/või valu – teinekord on sellest abi, aga alati ka see ei päästa.
Kuidas oma õigele elurajale siis tagasi saab?
eda õpetatakse lennukis enne õhkutõusmist: kõigepealt hapnikumask näo ette endale, siis kaaslasele. Kas siis terapeudi abiga või oma tarkusega, aga too tähelepanu taas iseendale, oma tunnetele, oma vajadustele. Mida sa tegelikult vajad? Kas puhkust, ärakuulamist, kallistust, sporti, paari sõpradega koosveedetud päeva, kasvõi ühte õhtust hommikuni magatud ööd?
Sellest võib järeldada, et oma õnnetustes on süüdi inimene ise? Tuleb seega ikka võtta vastutus ise enda elu eest?
Kõlab kuidagi karmilt: lisaks sellele, et on halb olla, olen veel ise selles süüdi ka! Aga paraku on teiste süüdistamine väga energiakulukas tegevus, mis aja jooksul võib viia ka suhete purunemiseni. Kui süüdistusest „sina teed mulle haiget“ saab tõdemus „ma sain haiget“ siis on suhtes lähedust juba rohkem. Ja oma valuga on võimalik midagi ette võtta - ka kõige südantlõhestavam nutt lõpeb ühel hetkel otsa ja siis on olemine palju helgem .
Pigem on õnn siiski protsess?
Arvan, et õnn on nii protsess kui ka oskus. Oskus olla oma elus kohal igas hetkes, sest õnnelik olla saame just siin ja praegu. Teha rõõmuga just neid asjatoimetusi, mis hetkel on möödapääsmatud. Õnn on oskus kuulata nii ennast kui ka teisi inimesi, väljendada oma tundeid ja vajadusi, pühendada ennast sellele, mis on TÕELISELT OLULINE, kuulata intuitsiooni ja teha enda jaoks häid valikuid.
Olete te näinud mõnda inimest, kes on ülikiiresti teinud totaalse muutumise oma elus, ilma pikki protsesse läbimata?
Praegusel ajal on meie elu siinkandis ikka suhteliselt rahulik. Ega me inimestena väga muutumisaltid pole. Sageli on nii, et elus ettetulevaid muutusi: on see siis suhte lõpp või karjäärialane muutus, surm, laste saamine või pensionile jäämine – tajume esialgu piirangute või takistustena. Ja puikleme kogu jõuga neile muutustele vastu, kas siis eitades, võideldes või ahastades ja see võib võtta aastaid.
Elu tähendabki pidevat muutumist ja elvooluga sujuvaks kaasaminekuks on vaja teha läbi muutused iseenda sees. Võime öelda, et muutuste puhul pole oluline mitte protsessi pikkus, vaid pigem intensiivsus. Inimesi, kes väga intensiivseid muutuste protsesse läbi teevad, olen näinud küll ja küll. Terapeudina on suurim rõõm näha-kuulda oma klienti justkui „tuhast tõusmas“ - uuestisündinuna, elusamana, õnnelikumana, sageli varasemast versioonist hoopis erineva isiksusena.
Kuidas teie terapeudina õnnelikku inimest näete või õnne mõtestate?
Õnneliku inimese silmad säravad. Ta elab oma elu ja tunneb ennast siin peategelasena, isegi neil aegadel, kui asjalood hetkel pole kõige paremini. Ta elab tõepoolst Oma Elu kõigis selle varjundites ja värvides. Ta jagab oma elamusi-kogemusi nende elu esindajatega, kellega eluvool teda kokku viib. Õnnelik inimene palub ja samuti oskab olla tänulik selle eest, mis tal on.
Milline on üks ilus palve?
Palve on alati ilus. Palumiseks on hea sõnastada üks selge mõte selle kohta, mida sa tegelikult soovid. Kui väga ei soovi, siis ju pole mõtet paludagi. Kui sa oled soovitu kohta mõtte mõelnud, siis kujutle seda olukorda, mil soovitu on su ellu kohale jõudnud. Kujutle niimoodi, et tunned ka seda tunnet, mida koged siis, kui palutu on su elus kohal. Et palve väge suurendada, palu sedasama toredat ka oma lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kõigile inimetele ja olenditele. Seejärel anna palve Kõigekõrgema kätte – mis iganes nime ja olemusega ta sinu jaoks on ja luba temal otsustada, mil viisil palutu sinuni jõuab ning luba tal toimetama asuda. Kõige olulisem - siis täna teda võimaluse eest paluda ja kogeda imet nimega Elu.
Täpsem info Holistilise treeningu kohta siin.
