Tütarlaps, kes minu ees kohvipoe järjekorras seisis, oli ilmselgelt hädas. “Eee... ma võtan vist caffé latte...” teatas ta mitte eriti veenvalt. “Ei, üks hetk, äkki ma võtan ikka caramel latte... Mis neil täpsemalt vahet on? Ja kas caramel latte peale kaneelisiirup sobib?”


Tütarlaps, kes minu ees kohvipoe järjekorras seisis, oli ilmselgelt hädas. “Eee... ma võtan vist caffé latte...” teatas ta mitte eriti veenvalt. “Ei, üks hetk, äkki ma võtan ikka caramel latte... Mis neil täpsemalt vahet on? Ja kas caramel latte peale kaneelisiirup sobib?”


Tütarlaps, kes minu ees kohvipoe järjekorras seisis, oli ilmselgelt hädas. “Eee... ma võtan vist caffé latte...” teatas ta mitte eriti veenvalt. “Ei, üks hetk, äkki ma võtan ikka caramel latte... Mis neil täpsemalt vahet on? Ja kas caramel latte peale kaneelisiirup sobib?”


Tütarlaps, kes minu ees kohvipoe järjekorras seisis, oli ilmselgelt hädas. “Eee... ma võtan vist caffé latte...” teatas ta mitte eriti veenvalt. “Ei, üks hetk, äkki ma võtan ikka caramel latte... Mis neil täpsemalt vahet on? Ja kas caramel latte peale kaneelisiirup sobib?”

Me peame iga päev tegema kuni 10 000 pisikest või suuremat otsust, millest ainuüksi paarsada on seotud toiduga. Väike, keskmine või suur kohv? Suhkrut, piima või kaneelisiirupit? Ohh, miks see kõik peab nii keeruline olema?!

“Üks põhjus, miks meil on raske otsustada, ongi see, et tänapäeval on nii palju võimalusi,” ütleb TNS Emori tarbijakäitumise uuringuekspert Heidi Reinson, kelle eriala on kognitiivne psühholoogia ja otsustusteadused. “Mõned uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad, kui neil on valikuid vähem. Näiteks kui poes pakutakse maitsmiseks 24 sorti moosi, ei oska kliendid valida ja jätavad pigem moosi ostmata. Kui aga degusteerimisletil on ainult kuus sorti, suudavad inimesed paremini otsustada ja ostavad rohkem.”

“Üks põhjus, miks meil on raske otsustada, ongi see, et tänapäeval on nii palju võimalusi,” ütleb TNS Emori tarbijakäitumise uuringuekspert Heidi Reinson, kelle eriala on kognitiivne psühholoogia ja otsustusteadused. “Mõned uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad, kui neil on valikuid vähem. Näiteks kui poes pakutakse maitsmiseks 24 sorti moosi, ei oska kliendid valida ja jätavad pigem moosi ostmata. Kui aga degusteerimisletil on ainult kuus sorti, suudavad inimesed paremini otsustada ja ostavad rohkem.”

“Üks põhjus, miks meil on raske otsustada, ongi see, et tänapäeval on nii palju võimalusi,” ütleb TNS Emori tarbijakäitumise uuringuekspert Heidi Reinson, kelle eriala on kognitiivne psühholoogia ja otsustusteadused. “Mõned uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad, kui neil on valikuid vähem. Näiteks kui poes pakutakse maitsmiseks 24 sorti moosi, ei oska kliendid valida ja jätavad pigem moosi ostmata. Kui aga degusteerimisletil on ainult kuus sorti, suudavad inimesed paremini otsustada ja ostavad rohkem.”

“Üks põhjus, miks meil on raske otsustada, ongi see, et tänapäeval on nii palju võimalusi,” ütleb TNS Emori tarbijakäitumise uuringuekspert Heidi Reinson, kelle eriala on kognitiivne psühholoogia ja otsustusteadused. “Mõned uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad, kui neil on valikuid vähem. Näiteks kui poes pakutakse maitsmiseks 24 sorti moosi, ei oska kliendid valida ja jätavad pigem moosi ostmata. Kui aga degusteerimisletil on ainult kuus sorti, suudavad inimesed paremini otsustada ja ostavad rohkem.”

“Üks põhjus, miks meil on raske otsustada, ongi see, et tänapäeval on nii palju võimalusi,” ütleb TNS Emori tarbijakäitumise uuringuekspert Heidi Reinson, kelle eriala on kognitiivne psühholoogia ja otsustusteadused. “Mõned uuringud näitavad, et inimesed on õnnelikumad, kui neil on valikuid vähem. Näiteks kui poes pakutakse maitsmiseks 24 sorti moosi, ei oska kliendid valida ja jätavad pigem moosi ostmata. Kui aga degusteerimisletil on ainult kuus sorti, suudavad inimesed paremini otsustada ja ostavad rohkem.”

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid