Ameerika laulja James Taylor on öelnud, et muusikutel lasub vastutus ja kohustus ini­mestega oma armastust või valu jagada. Paljud ütlevadki, et muusika on aidanud neid läbi rasketest aegadest. Lauludest võib leida lohutust ning kinnitust, et sa ei ole oma tunnete, murede ja hirmudega üksi.

Muusikat võrreldakse empaatilise sõbraga, kellegagi, kes su olukorda ja tundeid hästi mõistab. Samas tõdevad psühholoogid, et kuigi kurva või agressiivse muusika kuula­mine võib lasta inimesel kogeda ja välja elada oma negatiivseid emotsioone, ei pruugi see lõpuks siiski tema enesetunnet parandada.

Selleks, et leida muusika, mis tõesti tuju tõstaks, soovitab muusikaterapeut Jay Anderson kuulata just sellises žanris lugusid, mida tavaliselt ei kuulata: “Võrdleksin seda raamatu lugemisega. Kui kuulad kogu aeg ühesugust muusikat, on see nagu sama raamatu uuesti ja uuesti lugemine.” Ta lisab, et mitme­külgne muusikakogu on hea selleks, et kõikide oma emot­sioonidega sügavamalt suhestuda ja neid kogeda.

Muusikapala võib emot­sioone mõjutada ka siis, kui see toob meelde mõne mälestuse. Nii juhtub, kui oleme teatud lugu mingi perioodi jooksul korduvalt kuulanud. Laul toob meelde selle aja, kohatud inimesed, külastatud paigad või isegi lõhnad, mida kunagi tundsime. Selle eest hoolitseb episoodiline mälu – kindlat lugu kuulates ei elavne vaid sellega seotud mälestused, vaid ka emotsioonid, mida tol perioodil kogesime.

Seetõttu kasutatakse mälu­kaotusega ja Alz­heimeri diagnoosiga inimeste ravis ka muusika­teraapiat. “Kui lasta haigetele muusikat, mis on seotud nende elu, noorusaja või lapse­põlvega, siis võib mälu väga kiiresti taaselustuda ja inimene saab oma identiteediga taas kontakti,” selgitab muusika­­psühholoog Dali Kask.

Muusikateraapia võib aidata igaüht

“Sõnad tihti piiravad inimesi – võib-olla me ei oskagi sõnadesse panna kõike seda, mida päriselt tunneme, ning siis aitab end väljendada mõni teine meedium, antud juhul muusika,” räägib psühholoog. Universaalset muusikat, mida teraapias patsientidele lasta ja mis kindlasti mõjub, tema sõnul pole. “Üks tahab rahus­tuseks kuulata linnu­laulu, teine aga hoopis AC/DCt. Muusika ja helide tajumine on väga individuaalne. Kõik oleneb tervislikust seisundist, väsimus­astmest, sellest, kus ja kellega ollakse, milline on olnud meeleolu ja päev üldiselt.” Samamoodi on iga inimese puhul erinev see, milline muusika teda rõõmus­tab või nutma ajab. See sõltub lisaks kõigele muule ka loo kõlast – kas see on minoorne või mažoorne.

Füüsika muusikas

Mõnikord võime muusikat kuulates tunda, kuidas see meid lausa füüsiliselt puudutab – tekib kananahk, hingamisrütm muutub või süda hakkab kiire­mini lööma. “Füüsi­lises mõttes ongi helid ja muusika võnke­sagedused ehk mingi heliallikas on pannud õhu vib­reerima. Tajume vib­ratsioone kehaga, sest heli­lained mõju­tavad meie kompimis­­meelt,” selgitab muusika­­psühholoog. “Lained jõuavad meie kõrva­desse, liigu­vad väliskõrvast sisekõrva, transformeeruvad elektrilisteks impulssideks ja nende im­puls­side edasi­kandmisega kuulmis­keskusesse tegeleb väga suur osa ajust. Nii võibki tek­kida väga palju füüsilisi ja vaimseid reakt­sioone. See, mis paneb meid näi­teks tant­si­ma, on rütmi ja tempo aspekt.”