Sinu elu soundtrack
Meil kõigil on oma soundtrack. Sinna kuuluvad lood, mis meid kõnetavad, liigutavad, puudutavad, mis on meiega. Meie muusikalised valikud ja eelistused sõltuvad suuresti sellest, kus punktis me oma eluga oleme, mis lugude saatel tahame selles eluhetkes olla.
Ameerika laulja James Taylor on öelnud, et muusikutel lasub vastutus ja kohustus inimestega oma armastust või valu jagada. Paljud ütlevadki, et muusika on aidanud neid läbi rasketest aegadest. Lauludest võib leida lohutust ning kinnitust, et sa ei ole oma tunnete, murede ja hirmudega üksi.
Muusikat võrreldakse empaatilise sõbraga, kellegagi, kes su olukorda ja tundeid hästi mõistab. Samas tõdevad psühholoogid, et kuigi kurva või agressiivse muusika kuulamine võib lasta inimesel kogeda ja välja elada oma negatiivseid emotsioone, ei pruugi see lõpuks siiski tema enesetunnet parandada.
Selleks, et leida muusika, mis tõesti tuju tõstaks, soovitab muusikaterapeut Jay Anderson kuulata just sellises žanris lugusid, mida tavaliselt ei kuulata: “Võrdleksin seda raamatu lugemisega. Kui kuulad kogu aeg ühesugust muusikat, on see nagu sama raamatu uuesti ja uuesti lugemine.” Ta lisab, et mitmekülgne muusikakogu on hea selleks, et kõikide oma emotsioonidega sügavamalt suhestuda ja neid kogeda.
Muusikapala võib emotsioone mõjutada ka siis, kui see toob meelde mõne mälestuse. Nii juhtub, kui oleme teatud lugu mingi perioodi jooksul korduvalt kuulanud. Laul toob meelde selle aja, kohatud inimesed, külastatud paigad või isegi lõhnad, mida kunagi tundsime. Selle eest hoolitseb episoodiline mälu – kindlat lugu kuulates ei elavne vaid sellega seotud mälestused, vaid ka emotsioonid, mida tol perioodil kogesime.
Seetõttu kasutatakse mälukaotusega ja Alzheimeri diagnoosiga inimeste ravis ka muusikateraapiat. “Kui lasta haigetele muusikat, mis on seotud nende elu, noorusaja või lapsepõlvega, siis võib mälu väga kiiresti taaselustuda ja inimene saab oma identiteediga taas kontakti,” selgitab muusikapsühholoog Dali Kask.
Muusikateraapia võib aidata igaüht