Kõik olekski ju hästi, kui selle imelisuse juures poleks ühte “aga”. Õieti mitmeid. Kahjuks ta ise arvab, et peab tööl palju rohkem pingutama, olema iga päev veidi parem sõbranna ja elukaaslane, kui ta juba niigi on. Ta on veendunud, et peab kaasa lööma veel rohkemate projektide juures ja suutma trennis teha veel ekstraseeria kätekõverdusi, sest muidu teised vaatavad, et mis nõrguke see seal nurgas kössitab. Ta pole rahul sellega, kes talle peeglist vastu vaatab, ja eriti nüüd – enne rannahooaega.

Ühel järjekordsel lõbusal naiste veiniõhtul (mille toimu­mise eest vastutab kõnealune supernaine!) sattusime päris hoogu, kui arutasime, mis meie, naiste enesekindlusega tänapäeval küll juhtunud on?! Miks me ikka ja jälle tunneme, et me pole nii enda kui ka teiste, terve ühiskonna jaoks piisavad? Jah, tänapäeva naistena tahame olla iseseisvad ja edukad, kuid kas edukuse võti on siis üle­töötamine ja enda piltlikult öeldes ribadeks tõmbamine? Kas siin ei terenda hoopis oht läbi põleda? Või hoopis läbi kukkuda? Ühele kindlale tegevusele keskenduda ja millegagi süvitsi minna ei ole ju igal rindel ringi rassides lihtsalt aega.