Ma olen kõik ära rikkunud!

Vaatamata McQueeni mässajakuulsusele ning arrogantsetele ülesastumistele ei olnud tegu külmalt kalkuleeriva ärimehe, vaid tõelise kunstnikuhingega, kellel olid oma tujutõusud ja -mõõnad. Väliselt jättis ta provokatiivse Briti kraade mulje – näiteks puudus tal üks esihammas.
Kuid McQueeni lähemalt tundnud inimesed teavad rääkida, et avaliku mina taga oli peidus uje, heatahtlik, tundeline ja väga õrn hing. Kujukas on ajalehe International Herald Tribune mõjuka moekriitiku Suzy Menkesi meenutus ühest McQueeni showst, mille lõpuks uljas moekunstnik rahvale kummardamise asemel neile ehtsa Briti kraadena paljast tagumikku välgutas. Lava taha jõudnud Menkes leidis aga eest ahastuses nutva McQueeni, kes korrutas: „Ma olen kõik ära rikkunud! Ma olen kõik ära rikkunud!“ Seni oli moelooja suutnud ennast pärast selliseid läbielamisi kokku võtta ja eluga edasi minna.

Kõige enam levinud versiooni järgi nähakse McQueeni meeleheitliku sammu taga ema surmale järgnenud masendust, millest uutest sotsiaalvõrgustikest vaimustunud ja seal aktiivselt kaasa löönud McQueen informeeris üldsust Twitteri vahendusel. McQueeni ema Joyce oli lahkunud kaheksa päeva enne poja enesetappu ning tema matused pidid toimuma vaid päev hiljem, 12. veebruaril...

Mõned aastad enne kaotas McQueen ka ühe lähedasima sõbra, ekstsentrilise moetoimetaja Isabella Blow’, kes oli võtnud sisse tapva koguse umbrohumürki. Just Blow’l oli au kanda McQueeni „avastaja“ tiitlit. Tollal Briti Vogue’i toimetajana töötanud Blow’l polnud Londoni moekooli Central St. Martinsi 1994. aasta magistrilennu lõpuetendusel istekohta ning nii pidi ta leppima trepipealse kohaga, kui äkki köitis tema tähelepanu McQueeni kollektsioon. Blow otsustas selle tervenisti ära osta – iga kuu ühe eseme, makstes disainerile 100 naela nädalas. Samuti oli Blow see, kes soovitas McQueenil „ära muuta“ oma nime ning kasutada brändina Lee asemel teist eesnime, Alexanderit. Sõpradele ja lähedastele jäi McQueen aga alati Leeks.

Legendaarsed moeetendused.