ÜLEVAADE: Pika ajalooga Baltika on võitnud hulga moeauhindu ja pannud riidesse olümpiakoondised

Eestist tootmise minema koliv pika ajalooga rõivatootja Baltika on võitnud hulga moeauhindu ja pannud riidesse meie olümpiakoondised.

1928. aastast tegutsenud Baltika moemaja on valmistanud palju legendaarseid kollektsioone. Näiteks Montoni märgi alt on alates 2004. aastast loodud olümpiakollektsioone Eesti sportlastele ning Baltika disainerid on võitnud ohtralt Kuldnõela auhindu ja saanud nominatsioone.

„Olen alati jälginud olümpiakoondise rõivaid, teades, et need on Baltikas tehtud,” ütleb üle 20 aasta Eesti kunstiakadeemias moekunstiosakonda juhtinud ja ka ise Baltika olümpiakollektsiooni luua aidanud moelooja Vilve Unt.

Unt lõi kaasa 1992. aasta Barcelona suveolümpiamängude kollektsiooni kujundusprotsessis. „See oli esimene kord, kui Eesti sportlased oma lipu all võistlesid. Barcelonas kandsid sportlased Marati kudumeid, naistekostüümid sündisid Tallinna Moemaja abiga. Taliolümpiamängudel Albertville’is kantud joped tehti samuti Tallinna Moemaja abiga ja peakunstnik Krista Kajandu juhendamisel,” meenutab Unt.

Baltika disainerite parimaid kollektsioone on nomineeritud Eesti kõige prestiižikamatele moeauhindadele Kuldnõel ja Hõbenõel. „Kõigi aegade esimene Kuldnõel läks 1996. aastal ka Baltikale, selle pälvis Baltmani alt Marika Siska,” lisab Unt.

Teine Kuldnõel läks järgmisel aastal Ivo Nikkolo kollektsioonile. Auhindu on võitnud võitnud Tarvo Jaansoo, Janika Sootna, Eve Hanson ja Aivar Lätt, kes kujundab praegugi Baltmani rõivaid.

Baltika disainerid on pälvinud üheksa Kuldnõela

2013 – Aivar Antonio Lätt (Baltman)

2009 – Eve Hanson (Ivo Nikkolo)

2005 – Eve Hanson (Ivo Nikkolo)

2004 – Evelin Lill (CHR)

2003 – Merike Pääro (Bastion)

1999 – Janika Sootna (CHR)

1998 – Tarvo Jaansoo (Baltman)

1997 – Ivo Nikkolo (Ivo Nikkolo)

1996 – Marika Siska (Baltman)

Eesti disain on oma hinda väärt

Rõivakontsern Baltika sulgeb Eestis tootmise, koondab 340 töötajat ning kaotab Mosaici ja Bastioni tootemargid. Miks sattus Baltika sellistesse raskustesse?

Baltika kunagise koostööpartneri, moelooja Vilve Undi hinnangul on see tingitud palgasurve suurenemisest ja töötasude tõusust – ühe toote tiraažid on jäänud väiksemaks, mis lõppkokkuvõttes tõstab ka toote hinda. Mida suurem tiraaž, seda rohkem jaotub kulu toote peale laiali. „Iga mudelit ei saa Eestis teha sadu, sest tegijaid on palju ja turule on tekkinud ohtralt analoogseid tooteid. Isegi Eestis tuleb juurde noori tegijaid ja nimesid, kes tahavad ka turul püsima jääda,” selgitab ta.

„Miks ostja eeldab, et ta peab rõivaeseme saama odavalt? Selle taga on tohutult tööd,” ütleb Unt. „Alates ajast, mille disainer paneb mõtlemisele, kuni selleni, mis kulub tootearendusele, lõigetele, tehnoloogiale, teostamisele, kangaste loomisele, tootmisele, trükile, furnituurile. Juba idee saamine ja välja mõtlemine võtab tohutult aega, lisaaeg läheb ka taustauuringule.”

Vilve Unt on läbi vaadanud kõikide moenädalate kollektsioonid, seda ka väljaspool Eestit. Ta ütleb, et ajakulu on juba kaugele näha.

„Ise olen Ivo Nikkolo toodete ostja ning tean, et ka teised inimesed tulevad poodi otsima Eestis valmistatud margirõivaid. Nad hindavad ja tarbivad seda teadlikult ning selliseid inimesi võiks rohkem olla. Ka õmbleja tahab elada. Eesti disain on väärt, et seda osta ja mitte eeldada, et saab odavalt,” ütleb disainer.