Otsus minna


Kosmeetikuna töötav Marit Aro (51) on alati reisimist armastanud ja juba lapsepõlves õnnestus tal ema ja isaga Venemaa avarusi avastada. Ka järgmistel aastatel sattus ta tihti välismaale, olgu siis koos laulukooriga või hoopis kogu perega. Hiljuti otsustas ta aga kohvri pakkida ja esimest korda elus päris üksinda lennukile minna – külla Hollandis elavale pojale.

“Minu kaks last on juba välismaal ülikooli lõpetanud, kõige noorem käib veel praegu ülikoolis. Tõin endale pidevalt ettekäändeid, miks neile mitte külla sõita. Peamiseks ette­käändeks oli raha: kas seda ikka on piisa­valt? Kas saan üldse üksinda hakkama? Kindlasti tekitas hirme ka võõrsil orienteeru­mine, kohaliku transpordi kasutamine ja võõrkeeles suhtlemine,” räägib ta.

Marit otsustas sellele kõi­ge­le vilistada. “Mõtlesin, et teen endale sünnipäeva­kingituse ja lähen pojale külla. Algselt plaanisin Amster­damist edasi ka Londonisse lennata, et tütart külastada, aga hakkasin raha pärast pabistama ja tun­dus lihtsam edasi-tagasi­pilet võtta. Kart­sin, et liiga suurelt planeerides jääb reis üldse ära. Tegin lihtsalt otsa lahti ning lük­kasin end mugavus­tsoonist välja,” meenu­tab naine. Lennupileteid ja hotelli aitas internetis broneerida poeg.

Lennupileteid ostes lähtus Marit sooduspakkumistest ja sobivatest kuupäevadest. Hotelli broneerides vaadati muidugi asukohta ja hinda, aga ka pilte. “Minia tühistas õhtul enne reisi hotelli broneeringu, sest leidis ühe, mil oli parem hind ja asukoht,” naerab ta. “Ta märkis mulle Google Mapsi kaardirakenduses ära paigad, kuhu kavatsesin Amsterdamis minna, samuti hotelli asukoha. Laadisin alla ka kõik muud soovitatud äpid.”