Oma äri piiri taga? Teeme ära!

Olgem ausad, vaatame ju kõik alt üles suguõdedele, kes edukalt oma äri ajavad. Millised väljakutsed on aga neil naistel, kes teevad seda välisriigis, kus ei räägita emakeelt ja puudub tugivõrgustik?

Viimastel aastatel on ajakirjanduses ning arvamus­liidrite ja (nais)poliitikute sõna­võttudes üha sagedamini kõla­nud palgalõhe teema ning ava­likult propa­geeritakse soolist võrdõigus­likkust äris. Uurin­gud näitavad, et Euroopas moodus­tavad 52% rahvastikust naised, aga ainult 34,4% on ka enesele tööandjad ja 30% start-up-ettevõtjad. Siiski on järjest enam naise­ttevõtjaid, kel julgust ja ideid, et firma luua. Vestlemegi ettevõtluse välja­kutsetest, rõõmudest ja äri­kultuuri erinevustest kolme naisega, kes on oma firmaga alustanud välisriigis elades.

Äri palmi all

Krõõt Laessoni (29), Sri Lankal Midigama rannas asuva surfihosteli Surfing Wombats omaniku puhul kehtib ütlus, et ole unistuste väljaütlemisega ette­vaatlik, need võivad täi­tuda. Krõõt teadis juba teisme­lisena, et tahab purjetada üle Atlandi ookeani, õppida päriselt surfama ja teha oma äri. 15aastasena Ameerikasse vahetusõpilaseks minnes sai ta reisipisiku ja julguse mujal nullist alustada. Ülikooli­õpingute ajal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal viis turundus­praktika Krõõda aga Indiasse. “Kui oled 21aas­tane ja kolid Indiasse suvalisse fir­mas­se praktikat tegema, pead sa olema natuke julge ja natuke loll. See oli mu elus üldse kõige imelikum, pööra­sem ja absurdsem periood. Samuti esimene kord, kui ma reaalselt hakkasin tegelema oma äriga. Seda kogemata, sest praktika oli üks suur jama ja ma pidin ise midagi välja mõtlema,” meenutab ta äritegemise algusaegasid.

Krõõt kolis Indias teise linna ja hakkas freelancer’ina business-to-business-müüki tegema ja tõlketeenust vahen­dama. See oli tema jaoks nii põnev ja iga väiksem müük tekitas suure hasardi. Surfi­pisikuga nakatus Krõõt oma maailmarännakute ajal – ta töötas Kariibi mere saartel purjekatel ja saigi üle Atlandi seilata. Samuti töötas ta Costa Rical surfilaagris.

Nüüd ongi Krõõt surfihosteli ja restorani omanik Sri Lankal. Ta peab seda kahasse ühe Itaalia neiuga juba kolmandat edukat aastat ning loodetavasti paari kuu pärast avavad nad uue koha. Ärikultuurist rääki­des ütleb Krõõt, et Sri Lanka on kasvav ja arenev riik, meenu­tades 90ndate Eestit. Kindlust on vähe, aga võimalusi palju. “Valetatakse ka rohkem kui Eestis. Mitu korda on juhtunud, et lepid midagi partneritega kokku, ning siis oled notaris ja terve leping keeratakse pea peale. Alguses ma läksin närvi, aga nüüd juba ennetan neid olukordi. Vahe­peal tuleb südamest naerda ka,” on Krõõt surfarite lõõgas­tunud suhtumise ka äri­tegemisse toonud.