Oma äri piiri taga? Teeme ära!
Viimastel aastatel on ajakirjanduses ning arvamusliidrite ja (nais)poliitikute sõnavõttudes üha sagedamini kõlanud palgalõhe teema ning avalikult propageeritakse soolist võrdõiguslikkust äris. Uuringud näitavad, et Euroopas moodustavad 52% rahvastikust naised, aga ainult 34,4% on ka enesele tööandjad ja 30% start-up-ettevõtjad. Siiski on järjest enam naisettevõtjaid, kel julgust ja ideid, et firma luua. Vestlemegi ettevõtluse väljakutsetest, rõõmudest ja ärikultuuri erinevustest kolme naisega, kes on oma firmaga alustanud välisriigis elades.
Äri palmi all
Krõõt Laessoni (29), Sri Lankal Midigama rannas asuva surfihosteli Surfing Wombats omaniku puhul kehtib ütlus, et ole unistuste väljaütlemisega ettevaatlik, need võivad täituda. Krõõt teadis juba teismelisena, et tahab purjetada üle Atlandi ookeani, õppida päriselt surfama ja teha oma äri. 15aastasena Ameerikasse vahetusõpilaseks minnes sai ta reisipisiku ja julguse mujal nullist alustada. Ülikooliõpingute ajal Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal viis turunduspraktika Krõõda aga Indiasse. “Kui oled 21aastane ja kolid Indiasse suvalisse firmasse praktikat tegema, pead sa olema natuke julge ja natuke loll. See oli mu elus üldse kõige imelikum, pöörasem ja absurdsem periood. Samuti esimene kord, kui ma reaalselt hakkasin tegelema oma äriga. Seda kogemata, sest praktika oli üks suur jama ja ma pidin ise midagi välja mõtlema,” meenutab ta äritegemise algusaegasid.
Krõõt kolis Indias teise linna ja hakkas freelancer’ina business-to-business-müüki tegema ja tõlketeenust vahendama. See oli tema jaoks nii põnev ja iga väiksem müük tekitas suure hasardi. Surfipisikuga nakatus Krõõt oma maailmarännakute ajal – ta töötas Kariibi mere saartel purjekatel ja saigi üle Atlandi seilata. Samuti töötas ta Costa Rical surfilaagris.