Hädavajalik päikesekaitse: kosmeetik annab nõu, kuidas on kõige parem päevitada

Ükskõik, kas armastad peesitada rannas või oma kodusel terrassil, ei maksa unustada, et päikesekaitsekreem on hädavajalik.

Tuletame meelde, et enne randa minemist peaks kindlasti kontrollima, kas õige SPF-faktoriga kreem sai ikka kaasa võetud. Kreemi valikul peaks lähtuma oma nahatüübist ja päevitamise eesmärgist. “Keskmine eestlane (kartulikoore juuksevärviga, mitte väga heleda nahaga ja mitte väga tõmmu nahaga) saab endale lubada Eestis mõõdukat päikesevõtmist kasutades 15–30 SPF kreemi. Mida lähemale ekvaatorile, seda suuremaks liigub päikesefaktor. On suur vahe, kas päevitamine toimub varakevadel, kui meie nahk talvest kergelt veel kahvatu, või südasuvel.

Meie kliimavöötmes näeb nahk suhteliselt lühikest aega päikesevalgust, seega pole kaitsemehhanismid meie nahafunktsioonides arenenud,” rõhutab kosmeetik. “Varakevadel on väga oluline, et esimesed päikesevõtud oleksid lühikesed. Nahal kulub paar kuni kolm nädalat aega, et toota rohkem melanotsüüte, mis pakuvad nahasiseselt loomulikku kaitset. Päikese pääsemisega nahapinnale vallandub rida muutusi, mis käivitavad kõik funkstioonid, et nahk saaks ise päikesekiirgusega hakkama. Selleks aga kulub nahal aega. Seega, et see “sisseelamisperiood” õnnelikult ilma suuremate põletusteta üle elada, ongi soovitatav kasutada SPF-kaitsekreeme,” selgitab ta.

Kosmeetik rõhutab, et heledanahalised inimesed ei saavutagi kuldpruuni päevitust. “Kuna nende nahas puudub vastav kogus melaniini, siis võib juhtuda, et oodatud jumet ei saabu ega saabu. Korraliku kaitsega (alates SPF 30) võib saavutada küll kerge jume, aga mitte eriti rohkemat. Heledanahalistel on väga raske ka ekvaatori lähedal olevates riikides, kuna päikesepõletusoht on väga suur. Soovitatav on kasutada ainult väga suure faktoriga (alates SPF 50) tooteid ja pikemaid riideid, et nahka kaitsta.” Kes siiski soovib suvel pruun olla, saab kasutada isepruunistuvaid tooteid, mida on saadaval laias valikus.

Kindlasti soovitab ta – olenemata nahatüübist – kasutada kõrge kaitsefaktoriga kreemi lastel, ka Eesti tingimustes. “Laste nahk on õrnem ja neil puuduvad teadmised ohutust päikesevõtust, seega vastutame meie nende naha heaolu eest.”

Kui läksid siiski liiale…

Kosmeetik rõhutab, et ükskõik kui hästi me ka nahka rannas ei kaitse, peame aitama sel hiljem taastuda. “Selleks sobivad kõik geeljad ja niisutavad tooted. Kui on olemas toode, mis mõeldud just pärast päevitust, kasuta seda, sest selles on kindlasti olemas kõik ained, mis rahustavad ja niisutavad paikesekuuma nahka.” Vältida tasuks rasvaseid ja õliseid tooteid, eelistada kergemaid koostisi. “Aaloe on alati kindel valik. Väldi pärast päevitamist tegevusi, mis võiks veelgi ärritada niigi traumeeritud nahka. Saun, sportimine, naha töötlemine erinevate koorijatega jäta mõneks teiseks korraks. Vanarahvatarkusest tuntud hapukoore pealemäärimist pärast päevitust põlenud nahale ma siiski ei soovita. Kui ei ole midagi peale panna, siis lase nahal lihtsalt olla, väldi nahka ärritavaid tegevusi ja kasuta pehmeid puuvillaseid riideid. Võimalusel väldi järgmisel päeval otsest päikest.”

Kosmeetik rõhutab, et vaikselt ja turvaliselt saadud päikeseline jume hoiab su naha noore ja vitaalsena. “Mida vähem on su nahk elu jooksul päikest saanud (eriti päikesepõletusi), seda parema kvaliteediga on su nahk hilisemas vanuses. Veel üks soovitus – käi paari aasta tagant nahaarstile näitamas oma sünnimärke ja kõiki nahamoodustisi. Igaks juhuks. Samuti pöördu arsti poole, kui märkad, et mõni sünnimärk muudab kuju, muutub suuremaks või läheb tumedamaks, hakkab veritsema või muutub nahapinnast kõrgemaks.”

Lugu ilmus 2017. aasta juunikuu Catwalkis.