Tänane sünnipäeva tähistav muusik Rene Puura: Barbie ja Keni maailm on koomiline. Keset pühapäeva ja Selverit ei ole vaja nii palju meiki

Lugu ilmus esmakordselt aastal 2019.

Klahvpillimängija Rene Puura võib olla sulle silma jäänud Karl-Erik Taukari bändist või tausta­muusikuna superstaarisaatest. Aeg temaga tutvuda!

Automaatne käeliigutus. Rene elab muusika sees. “Ise ka naeran enda üle, et kui teen mitu esinemist päevas, lõpetan Amigos keikka pool kaks öösel ja hakkan koju sõitma, panen automaatselt mingi mussi peale. Neid momente on pigem harva, mis autos vaikuses veedan,” sõnab Rene. “Kuulan seinast seina asju, alates AC/DCst kuni Miles Daviseni. Kõike kvaliteetset hingan sisse heameelega.”

Bass ja bäkk. Kord pillas keegi Rene sõpradest-muusi­kutest lause, et kui keegi enam pilli­mängu üliväga ei naudi, on järelikult muutumas profes­sionaaliks. Rene nõustub. Vahel­duseks klahvidele tundub talle super­põnev sõrmitseda bass­kitarri. Võib-olla kunagi isegi teeb bändi, kus hakkab bassi mängima, on ta mõelnud.

Rene, äkki hakkad veel laulma ka?

“Bäkki laulan ja mõnel peol olen nalja­pärast paari lugu esitanud, aga peaksin rohkem koolitama oma tämbrit. Teatud kõrgus­tes see ei rahulda mind, ei kõla nii, nagu tahak­sin,” tunnistab Rene. “Kahjuks superstaari­saatesse tulevad inimesed alati ei mõista, et kui laulad totaalselt halvasti, siis ei peaks osalema.”

Doseeri parajalt! “Rene on nagu keemiline ühend, mida tuleb õigesti doseerida ja käsitseda, vastasel juhul lendab labor õhku,” kirjeldab sõpra muusik Karl-Erik Taukar. “Rene võib jätta pinnapealse elunautija mulje, kuid jääb seejuures alati härrasmeheks, kellega saab rääkida ka tõsistel teemadel – solvumata ja ausalt. See on aga tõde, et teda väga süga­valt ei liiguta, kuidas ja mida sa temast arvad. Tema seltskonnas on võimatu tunda igavust ja temaga koos pidutsedes ei saa su klaas mitte kunagi tühjaks.”

Energiavood. Rene usub ener­giatesse, aura­desse, rand­mele sõlmi­tud punase paela kaitsvasse maagiasse. “Võib-olla tundub see imelik ja nendest asjadest oleks õige koht rääkida Paldiski maan­teel, on ini­mesi, kes mu arvamust taunivad ja selle üle nalja viskavad. Aga ma usun siiski,” jääb Rene häirimatuks.