Kuidas suudavad noored moeloojad Eestis ära elada? Liisi Eesmaa: Mängu tuleb looduslik valik
Legendaarne ERKI Moeshow naasis koju ning toimus üle tüki aja Eesti kunstiakadeemias, esitledes uue põlvkonna hulljulget moeloomingut.
Noored kombivad piire, küsitlevad soorolle, traditsioone ja meeste moodi. Enam ei ole igav.
Kui vahepeal oli kodumaine moepilt ümberringi ultraminimaalne ja ühetaoline, siis nüüd on Eesmaa sõnul jälle variatsiooni, mängulusti, vormi, head maitset ja ka ägedat halba maitset. Tal jätkub kiidusõnu EKA moeosakonna juhatajale Piret Puppartile, kes on loonud moetudengitele palju rahvusvahelisi koostööprojekte nimekates ülikoolides ja workshop’e oma ala proffidega. See kõik sunnib tudengeid mugavustsoonist väljuma.
Kuidas suudavad noored moeloojad ära elada, kui on nii palju andekat juurdekasvu? Selle puhul tuleb mängu n-ö looduslik valik, mis selekteerib need, kes jäävad stabiilseteks tegijateks. „Kindlasti on peale ereda talendi vaja palju töökust, jonni ja tugevat tahet oma asja ajada. Oskust suhelda ja oma ideid maha müüa ning need ideed inimeste seljas „elama panna”, et oleks nii jälgijaid kui ka kandjaid.” Läbilöögiks on vaja õnne ja häid kontakte. Peale selle peab disainer täitma mitut rolli: olema trendiennustaja, kunstnik, suhtekorraldaja, diplomaat, õmbleja, ärimees, turundaja, firmajuht. „Loomulikult on võimalik igasse rolli õige inimene palgata, kuid see vajab juba arvestatavat eelarvet. Kindlasti ei hakka kõik ERKI-l osalenud moeloojad disainerina töötama, see ongi see looduslik valik, kus ainult julgemad, osavamad ja pinget paremini taluvad tegelased jäävad ellu.”
Vastandiks pöörasusele, mida moelaval näeb, soovib tarbija ju midagi tasakaalukamat, mida päriselt kanda saab. „Tihtipeale jõuabki moelavadel nähtu kandjate selga lahjendatud kujul. Disainerid kohandavad oma hullusi ka mujal maailmas kandjasõbralikuks nii, et kollektsiooni sõnumid ja ideed jäävad alles väikestes detailides ja aksessuaarides, trükkides, tikandites,” ütleb moelooja. Vormid muutuvad lihtsamaks ja kantavamaks.