ERKI 32. moešõu žüriiliige, üks julgeima käekirjaga disainer Liisi Eesmaa ütleb, et noor mood lausa elab ja hullab. „Viimasest šõust on näha, et rahvusvaheliselt tuntud Ragne Kikase workshop on pannud elama ka kudumid – need on värsked, tekstuursed ja vormikad. Ma polegi vist mitte kunagi ERKI-l näinud nii palju häid kudumikollektsioone,” kostab Eesmaa.

Noored kombivad piire, küsitlevad soorolle, traditsioone ja meeste moodi. Enam ei ole igav.

Triin Tint tuli lagedale kudumitest koosneva kollektsiooniga „Nimby”, mis on inspireeritud prügikottidest. Prügikotid mõjuvad küll eemaletõukavalt, aga on valmistatud samast toormest, millest akrüül ja polüester. Käsitsi kootud kollektsioon näeb välja äraütlemata efektne, rääkimata ideest selle taga!

Kui vahepeal oli kodumaine moepilt ümberringi ultraminimaalne ja ühetaoline, siis nüüd on Eesmaa sõnul jälle variatsiooni, mängulusti, vormi, head maitset ja ka ägedat halba maitset. Tal jätkub kiidusõnu EKA moeosakonna juhatajale Piret Puppartile, kes on loonud moetudengitele palju rahvusvahelisi koostööprojekte nimekates ülikoolides ja workshop’e oma ala proffidega. See kõik sunnib tudengeid mugavustsoonist väljuma.

Muhu rahvariietes palju nähtud roosa toon on läbiv Karin Kreegi kollektsioonis „Kipe”. Kollektsioon on innustunud saarte tugevatest naistest ja nende peakatetest. Riietes saab näha ka huumorit – voogavate nisadega lehm ei jäta kedagi tõsiseks.

Kuidas suudavad noored moeloojad ära elada, kui on nii palju andekat juurdekasvu? Selle puhul tuleb mängu n-ö looduslik valik, mis selekteerib need, kes jäävad stabiilseteks tegijateks. „Kindlasti on peale ereda talendi vaja palju töökust, jonni ja tugevat tahet oma asja ajada. Oskust suhelda ja oma ideid maha müüa ning need ideed inimeste seljas „elama panna”, et oleks nii jälgijaid kui ka kandjaid.” Läbilöögiks on vaja õnne ja häid kontakte. Peale selle peab disainer täitma mitut rolli: olema trendiennustaja, kunstnik, suhtekorraldaja, diplomaat, õmbleja, ärimees, turundaja, firmajuht. „Loomulikult on võimalik igasse rolli õige inimene palgata, kuid see vajab juba arvestatavat eelarvet. Kindlasti ei hakka kõik ERKI-l osalenud moeloojad disainerina töötama, see ongi see looduslik valik, kus ainult julgemad, osavamad ja pinget paremini taluvad tegelased jäävad ellu.”

Karl-Christoph Rebane pani kollektsiooni „Am I a Joke to You?” oma kaitseväekutse kogemuse ja emotsioonid ning selle, kuidas hirmud teda lämmatavad. Laval sai näha peenisekujulisi vöid ning tugevaid rõhutatud õlakuid, mis tähistasid vägivalda. „See on abstraktne pilt sellest, kuidas ma näen elu Eestis.” Tema sõnul ei lubata meestel olla toretsev ning soovitakse luua halli massi inimesi. „Kas ma olen sulle nali” küsimus on suunatud riigile.

Vastandiks pöörasusele, mida moelaval näeb, soovib tarbija ju midagi tasakaalukamat, mida päriselt kanda saab. „Tihtipeale jõuabki moelavadel nähtu kandjate selga lahjendatud kujul. Disainerid kohandavad oma hullusi ka mujal maailmas kandjasõbralikuks nii, et kollektsiooni sõnumid ja ideed jäävad alles väikestes detailides ja aksessuaarides, trükkides, tikandites,” ütleb moelooja. Vormid muutuvad lihtsamaks ja kantavamaks.

Näiteks on paljude moemajade bestsellerid tänapäeval hoopis T-särgid ja pusad.
„Näiteks on paljude moemajade bestsellerid tänapäeval hoopis T-särgid ja pusad. Inimesed tahavad saada osa brändi kultusest, kuid neil pole nii palju raha ega julgust, et osta kõige rajumaid šedöövreid. Eestis on lavalaudadel nähtud teosed suhteliselt kättesaadava hinnaga. See oli vihje kõigile moearmastajatele Eestis!” kostab Eesmaa kavalalt.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid