Eesti rahva rõivad

Laulu- ja tantsupeokuul näeme linnapildis tavalisest enam kauneid rahvariideid, eestlase riietuse rahvuslikku DNAd. Tuntud moeloojad arutlevad, millised rõivad meid tänapäeval identifitseerivad.

Moel on inimesi ühendav jõud – see on mitte­verbaalne keel, mille abil saab suhelda ning oma meelsust väljendada, leiab ERKI moe-show’ äsjane võitja Katrin Aasmaa.

Moebrändi Iris Janvier esindaja Arina Bara­novskaja sõnul aga mängib rõivaste vali­kul suurt rolli vanus – noore­mad kannavad rohkem teksa­pükse, 30+ naised aga eelis­­tavad naise­likumat moodi, eriti kleite. “Riietust dikteerib elustiil ja -tempo. Mugavus on väga tähtis ja see kehtib ka kleitide puhul. Mugav kleit on argipäeval asendamatu.”

Ka moemärgi Tallinn Dolls juht Mari Martin viitab muga­vusele: “Üha enam võtavad võimust pusa ja T-särk. Need sobivad pea igasse olu­korda – pidulikul sündmusel võib olla litter­kangast pusa või T-särk ning vabal ajal nende mõnusam lihtsam versioon, kas siis trükimustri või mõne kavala mõtteteraga. Ja muidugi, tun­dub, et kohalik disaineri­rõivas ongi justkui uus rahva­rõivas,” pakub Mari.

Omanimelise aksessuaari­brändi omanik Kadri Kruus on rõõmus, et paljude lemmikuks ja teadlikuks valikuks on kujunenud just Eesti disain. “Kunagi said seda endale lubada vaid vähesed, aga tänapäeval on see kõigile kättesaadav.” Ta lisab, et alles hiljuti pöördusid tema stuudiosse õpilased, kes teadsid, et õpetaja austab Eesti disaini, ja olid seetõttu otsustanud talle kooli lõpu puhul disainerikoti kinkida…

Kõige populaarsematest aksessuaaridest rääkides ütleb Kadri, et tema stuudios on aastate jooksul kõige müüdavam kott olnud taskukott: “Kuulub ju rahvarõivaste juurde samuti vöötasku. See on kott, kuhu sa saad vajalikud asjad, ukse- ja pangakaardi, telefoni ja huulepulga ära peita.”

Meeste riietuses on võtme­sõnaks samuti mugavus, lisaks kvaliteet. Katrin: “Isegi kui disain on äge, võiks ese kindlasti olla lihtsalt hooldatav ja kombineeritav. Küllap lemmik on kõigil erinev, soovin, et selleks ei oleks formaalne pintsak.”