Mis meie maailmast saab?
Signaale ja infot selle kohta, et meid ümbritseva keskkonnaga on midagi väga tõsist lahti, on tulnud juba pikemat aega. Millise olukorra lävel oleme ja mida saab igaüks ise ära teha, selgitab ökoloogiadoktor Mihkel Kangur.
Inimkonna ajaloos on korduvalt ette tulnud, et mõni kõrge tsivilisatsioon on asukoha looduslike ressursside ammendumise tõttu kokku kukkunud. “Babüloonias juhtus nii mitu korda, maiadega läks samuti nõnda ja Lihavõttesaare kunagisest tsivilisatsioonist teame tänapäeval vaid suuri kivist peakujusid,” kirjeldab Mihkel Kangur. Tema sõnul oleme praegu olukorras, kus keskkonnakriis ei hõlma mitte üksnes mõnda kindlat paikkonda, näiteks üht saart, vaid kogu maakera. Karm tõsiasi on, et meid ähvardab globaalne tsivilisatsiooni kokkuvarisemine.
Kas inimesi on liiga palju?
“Viimase sajandi jooksul on inimkond läbi teinud tohutu arenguhüppe. Meie eluiga on tunduvalt pikem, haridus on kättesaadav palju suuremale osale inimestest, eneseteostusvõimalused on laienenud,” räägib teadlane ja kinnitab, et me pole kunagi elanud nii hästi kui praegu. “Selle edu taga on aga põllumaade, veeressursside ja muude loodusvarade suurem kasutamine. Kõige selle tulemusena on rahvaarv väga kiirelt kasvanud – sada aastat tagasi oli maakeral inimesi neli korda vähem.”
“Kui mina 1975. aastal sündisin, oli Maal inimesi kaks korda vähem. Ühest küljest on rahvastiku kiire kasvu taga tööstusrevolutsioon, fossiilsed kütused, keemiatööstuse areng, väetiste kasutamine jm, teisalt on muutunud toidu tootmine arenevates riikides odavamaks,” selgitab ta. Inimesed on hakanud üha rohkem tarbima. “Aga tasuta asju maailmas pole. Heaolu kasv on tulnud teiste liikide ja ka inimeste arvelt.”
Eluks vajalik hävineb kiirelt
