Saastest säästetud
Uuringud on näidanud, et inimestel, kelle kodu on tugevalt saastatud piirkondades, on ka rohkem probleeme naha kuivuse ja ärritusega kui neil, kes elavad maal või vähese saastatusega aladel. Arvatakse, et iga suurlinnas elav eurooplane kaotab õhusaaste tõttu lausa aasta oma elust, peamiseks süüdlaseks südame- ja kopsuhaigused.
Õhureostus on päikesekahjustuste järel naha teine suurim vaenlane, põhjustades naha tundlikkust, kuivust ja tuhmust, ekseeme ja aknet, pigmentatsiooni, enneaegset vananemist ning isegi nahavähki. Teisisõnu: saastatus ei mõjuta nahka ainult kosmeetilisest aspektist, vaid ohustab selle seisundit terviklikult.
Keskkonda saastavad heitgaasid, tööstuskemikaalid (süsinikdioksiid, PAH), raskmetallid, suitsetamine ja UV-kiirgus. Õhus heljuvad tolm ja tahm ning väikesed tahked osakesed, mis tekivad heitgaaside ja kemikaalide lendumisel (see juhtub ka näiteks grillimisel).
Vabad radikaalid kahjustavad naha loomulikku kaitsebarjääri. Naha kaudu kehasse sattuvad toksilised elemendid haavavad keha palju rohkem, kui meie kaitsemehhanismid on suutelised neutraliseerima. Lipiidid ja kollageen lakkavad mõjumast ning naha toonus ja niisutatus väheneb. Tagajärjeks on punnid, kuivad laigud ning naha üleüldine tuhmim väljanägemine.
Kõige enam võiks naha kaitsmisele tähelepanu pöörata suvel, kui päikesekiirgus ja kuumus reageerivad saastega. Õnneks ei pea asju kokku pakkima ning linnast maale kolima. Piisab ka enda harimisest, et leida kõige õigem viis kahjulike protsesside aeglustamiseks ja vältimiseks.