Miks ma muretsen?
Mel Gibsoni mängitud Nick Marshall avastab selle tõsiasja, kui ta on mõnda aega kõigi maailma, okei, kõigi New Yorgi naiste mõtteid pealt kuulanud. Naised mõtlevad tema kuuldes, et äkki nad ei ole piisavalt ilusad, äkki nad ei meeldi meestele, äkki ülemus ei ole nendega rahul. Need teemad on ka muidugi natuke primitiivsed, aga samas, tõepoolest, kui paljud meist ei käiaks peas nimekirju kõigest sellest, mida peaks paremini tegema või mis võib veel halvasti minna? Ma arvan, et mitte paljud.
Mina muretsen pidevalt töö pärast. Olen iseenda tööandja ja pean ise projekte leidma. See tähendab, et kui tavaline palgatöötaja vaatab, et ilusti järgmise palgapäevani vastu peaks, siis mina võin selle aasta augustis olla närvis järgmise aasta novembri pärast. Ja mis veel jõuludest saab? Tuleb ikka raamat valmis kirjutada ja proovida natuke müüki korraldada, sest teatritükke ilmselt 2020 teiseks pooleks teha ei jõua!
Peale selle olen väga mures, kas ma ikka olen hea peremees oma kutsale, hea naine, hea tütar, hea sõber, kas ma olen hea inimene. Kas ikka vähendan plastitarbimist ja miks meil kodus ikka veel kilekotte leidub? Kas tarbin üldse õigesti, kas kulutan liiga palju raha, kas häirin oma niitmisega naabreid ja kas äkki peaks üldse tagasi kooli minema? Miks kõrvitsad ei kasva, miks ma piisavalt teatris ei käi, miks rohkem kolmandate riikide peale ei mõtle? Äkki tuleb sõda? Äkki mul on vähk?! Äkki jään sõja ajal vähki?!!