Juba noores eas jõudis ta arusaamisele, et tema kutsumus on saada pagariks. Pärast keskkooli lõpetamist läks ta eriala õppima, kuid tundis, et on koolis ümbrit­setud inimestest, kellel puudus samasugune kirg kokkamise vastu, ning otsustas tõmmata kokakoolile joone alla.

Ent sellega ei lõppenud armas­tus. Töötades eri resto­ranides, reisis ta riigist riiki, seal­hulgas ka Rootsi, kus kohtas oma kihlatut, Kanadast pärit Michaelit. Nad töötasid samas restoranis ja klikkisid väga kiirelt. Ei läinud kaua, kuni paar tundis, et nende vahel on midagi enamat kui sõprus. Sellest ajast saati on nad külg külje kõrval köögis töötanud – Michael ehk Mike soolast ning Hannah pagari­tooteid ja magustoite valmistades.

Koos plaanitigi maailmas ringi reisida ja uutes resto­ranides kogemusi saada, põhiliselt sooviti Kagu-Aasia riikides tegutseda. Viimasel hetkel aga kukkus plaan läbi ning kiirelt tuli uus idee leida, sest Mike’i USA viisa hakkas läbi saama. Ühine sõber soovitas paaril Eestisse tulekut kaaluda.

“Olime töötanud Rootsis koos mõne eestlasega, kuid ma ei teadnud Eestist mitte midagi – pidin kaardilt vaatama, kus see riik asub,” meenutab Hannah. Küll aga otsustasid noored proovida: isegi kui Eestis midagi välja ei tule, on see ülejäänud Euroopale piisavalt lähedal, et mõnel muul maal jätkata.