Argipäeva ülevad hetked
Tundsin hiljuti sama siis, kui olin teel Setomaalt Tallinna poole – tagasiteel selle numbri kaaneloo intervjuult. Peatasin auto ühe leekiva moonipõllu ääres, taamal tumesinised ähvardavad äikesepilved, millest hiljem ka korraliku vihmasahmaka sain. Võimas looduspilt, millist ma ei olnud Eestis kunagi varem näinud. Või kui sattusin Hiiumaal puhates uitama metsaalusele, mis punas metsmaasikatest. Või kui tulin hiljuti Tallinna äärelinnas rattaringil olles korraks sadulast maha, et raja kõrval metsikult kasvavatest vaarikatest mõned marjad suhu pista.
See pidu, mida eestlased juulis pidasid, võiks meis kaua-kaua pärast laulupeotule kustumist edasi kesta. Väikesed igapäevased imed (mis ei pruugigi tegelikult nii väikesed olla...) ümbritsevad meid kõiki ja võiksime neid ka ise rohkem märgata, imeks pidada. Kuidas neid toita ja hoida? Juurde tekitada, mitte hävitada? Peame kõik nendele küsimustele mõtlema. Loodan, et selle numbri kangelaste ja kangelannade lood inspireerivad ja toovad sulle rõõmu, juhivad ehk uute imedenigi.