Millised on aga meigikunstniku selle suve lemmikkohad, kust tema inspiratsiooni ammutab?

„Üheks mu lemmikkohaks on kindlasti Viljandi. Eriti just vanaema maakoht, mis on alati olnud mulle koduks ja hoiab südames väga erilist kohta. Olen seal kasvanud ja teinud läbi oma suurimad vaimsed läbimurded, selles metsas on kohe mingi eriline energia. Lähen alati sinna tagasi, kui tunnen, et vaja patareisid laadida või mõtteid mõelda,“ väljendas neiu tänutunnet, et tal on alati selline koht olemas.

„Just paar nädalat tagasi avastasin enda jaoks tõelise pärli - Kihnu saar. Ei tea kuidas, aga ma pole varem seal käinud ja võib-olla see on põhjusega nii, ehk poleks ma varem osanud seda saart nii kõrgelt hinnata,“ arutles Leetma, kelle sõnul kisub Kihnu reeglitest ja igapäeva muredest vabaks. „Õhus on tunda tohutut vabadust, mis viskab su justkui ajas tagasi lapsepõlve, kus elu oli nii lihtne ja muretu. Ilma naljata, olin need paar päeva uuesti laps, kelle päeva to-do listi kuulusid ainult rattasõit, ujumine ja jäätise söömine,“ kirjeldas meigikunstnik.

Saaremaal olen lapsest saadik iga aasta vähemalt korra käinud. Selle suvega tekkis aga mingi teistmoodi armastus selle saare vastu. Põhjus võib olla just vabaduse tunne, mis seal tekib. Juba praami peale jõudes ja esimesi sõõme mereõhku ahmides kaovad kõik mõtted ja pinged. Tundub, et mida vanemaks saame, seda enam leiame ilu lihtsates asjades,“ nentis Leetma, kelle lemmikkohaks Saaremaal on saanud Orissaare. „See armastus sai alguse ilmselt Piidivabriku pidudest, mida mu sõbrad korraldama hakkasid ning mis hiljem kasvas I Land Sound festivaliks. Tänaseks ongi Orissaares kogunenud nii palju häid mälestusi, et proovin sinna võimalikult palju jõuda,“ lausus Leetma.

Liisa Leetma Orissaares

„Eelmisel suvel käisin sellises põnevas kohas nagu Ranna Rantšo ja mälestused on siiani kustumatud,“ sõnas Leetma, kelle sõnul on rantšo omanik Ande suure südamega naisterahvas, kes enne koha asutamist võttis endale kodu- ja karjaloomi, kelle eest eelmised omanikud enam hoolitseda ei saanud. Sõna läks aga levima ja tänaseks on naise kanda üle 500 loomakese, kelle seas kassid, koerad, hobused, lehmad, kitsed, jänesed, lambad, haned jne.

„Kogu selle ettevõtmise juures on parim see, et Ranna Rantšot saab igaüks külastada, et aidata loomi jalutada, sööta või anda neile armastust ja hoolt, mida nad ilmselgelt vajavad. Minu kahepäevane külastus lõppes meeletu hingerahu ja armastusest täidetud südamega. Loomadel on meeletu võime meid rahustada nii, et soovitan soojalt sealt läbi hüpata või teha neile pisike annetus,“ soovitas Leetma.

Inspiratsiooni kogumiseks ja seda ka teistega jagamiseks on hea osaleda fotokonkursitel, mida soovitab ka Leetma. Hetkel on käimas näiteks mobiilifotograafidele suunatud InFocus Awards, mille eesmärk on julgustada inimesi üles leidma avastamata ilu enda ümber.