Vastused anonüümsetele küsijatele | Kas naiste tugikeskus pakub ka majutust? Kuidas on toiduga? Kas lapsed saab kaasa võtta?
Helistada tugikeskusesse või mitte? Kahtled, kas tugikeskus saab sind su mures aidata, või kardad, et keegi saab sinu pöördumisest teada? Anonüümsetele küsijatele vastab Eesti Naiste Varjupaikade Liidu esinaine Eha Reitelmann.
“Meie tülid muutuvad päris tihti “füüsiliseks”. Mees kahetseb alati hiljem kõike ja lubab muutuda. Kas võiksin sellest tugikeskuse töötajaga rääkida?”
Eha: “Kindlasti tasub sel juhul helistada naiste tugikeskusesse või tugitelefonil 1492 ja arutada probleeme meie nõustajaga. Vägivalda kogenud naised ei oska sageli oma olukorda ise hinnata ega mõista, kus lõpeb peretüli ja algab vägivald. See ongi väga keeruline. Meie nõustaja saab naisel aidata aru saada, mis temaga õigupoolest toimub, et sellest lähtudes otsustada, kuidas edasi minna. Vägivaldses suhtes esineb enamasti koos mitut liiki vägivalda. Pidev alavääristamine, mõnitamine ja manipuleerimine on seejuures sageli rängemadki taluda kui füüsiline rünnak.”
“Kas suudate tagada täieliku anonüümsuse? Ma ei julge muidu helistada.”
Eha: “Jah, kui naine on oma andmed tugikeskusele usaldanud, ei avalda keskus seda infot mitte kunagi ilma tema teadmata.”
“Kas kõne salvestatakse? Kes seda veel peale minu ja nõustaja kuulda võivad?”
Eha: “Ei, kõnesid ei salvestata ja kõik, mida nõustajaga räägite, jääb teie kahe vahele.”
“Mis abi nad oskavad pakkuda, mu meest nad ju ei muuda?”
Eha: “Paljudel vägivalda kogevatel naistel ei ole pahatihti lähiringis kedagi, keda nad julgevad lõpuni usaldada. Naiste tugikeskuse nõustaja võibki olla see inimene, kes naise ära kuulab ja kellele naine võib end täielikult avada. Meie nõustajad saavad kõrvaltvaataja ja spetsialisti pilguga peegeldada tema peres toimuvat, aidata tal oma olukorda analüüsida ja vastu võtta otsused, mis viivad kas tervema pereni või vägivaldse suhte lõpetamiseni. Paljusid naisi saame aidata aga juba sellega, kui selgitame neile nende õigusi. Naised sageli ei tea oma õigusi ja vägivaldsed manipulaatorid kasutavad seda nende vastu kurjasti ära.”
“Ma ei julge helistada, sest mind mõistetakse hukka. Mulle on pere ja sõbrad juba ammu öelnud, et jäta see mees maha, aga ma ju armastan teda. Loodan, et ta muutub!”
Eha: “Meie nõustajad ei anna kunagi hinnanguid ega mõista kedagi hukka. Naiste tugikeskus on koht, kus naisel on võimalik avameelselt rääkida oma kahtlustest ja kõhklustest, saada asjatundlikku infot lahendusvariantide kohta ja arutada koos nõustajaga võimalikke käitumisviise ja nende tagajärgi. Iga naine teab oma sisemuses, mis on sel hetkel tema jaoks õige valik. Otsused oma elu üle teeb iga naine ise ja astub need sammud, mida peab õigeks, siis, kui ta on selleks valmis. Meie nõustajad austavad naise otsuseid.”
“Kas mees saab teada, kui ma helistan?”
Eha: “Kõik kõned tugikeskustesse või tugitelefonil 1492 on konfidentsiaalsed, me ei anna nende kohta kellelegi teavet.”
“Kas tugikeskus teavitab politseid?”
Eha: “Politseid teavitame naise teadmisel ainult siis, kui tema või kellegi teise elu ja tervis on ohus, samuti naise enda soovil.”
“Kui tahan kohe kodust ära tulla, kas tugikeskus pakub ka majutust? Kuidas on toiduga? Kas mees võib mind ja mu lapsi sealt leida…?”
Eha: “Kui naine ja lapsed ei saa turvalisuse kaalutlustel koju jääda, võtame nad majutusele. Majutusel viibimise aeg sõltub olukorrast, mõni naine vajab öömaja kaheks päevaks, mõni kaheks kuuks.
Tugikeskused kasutavad majutuseks enamasti 3–4toalisi üürikortereid, kus võib samal ajal viibida mitu naist (koos lastega). Majutusel olles tuleb ise endale ja lastele süüa valmistada, pesu pesta ja teha muid majapidamistoiminguid ehk elada tavalist elu. Majutuskohad ei ole avalikud, nende asukohta ei tohi avaldada ka seal viibijad. Kui vägivallatseja mingil moel peakski naise asukoha üles leidma, saab abi politseilt.”
