Asi pole lihtsalt ilusates sõnades, vaid selles, et ilusad sõnad peavad kõlama loomulikult: kuidas armastus kaaslase vastu paberile panna?

Ma luban, et armastan ja hoolin. Ja luban, et olen olemas. Ka siis, kui päikese asemel ragistab pea kohal äike. Punkt.

Kuidas kirjutada pulmapäevaks vannet, nii et see oleks tõeline ja ehe, peegeldaks seda, mis südames toimub, ilma haigutavate klišeede ja kohmakate pausideta? Nii et see oleks sina, mitte Shakespeare või Alliksaar. Väljakutse? Kohe kindlasti! Kas saad sellega hakkama? Otse loomulikult.

Kõll-kõll-kõll! Kas ma saaksin korraks teie tähelepanu. Tahaksin öelda paar sõna oma värske abikaasa kohta...