ARVAMUS | Mari-Liis Helvik: leia inimene, kellega erapooletult rääkida - sa väärid olla kuulatud

Tundub, et praegusel sotsiaalmeedia ajastul jagame maailmaga rohkem kui kunagi varem. Aga kas oled tähele pannud, et enamasti on need positiivse sõnumi edastamised, õnnes­tumiste üle hõiskamised? Ja tõepoolest, miks mitte oma õnne maailmaga jagada...

Aga jagama peaks ka ebaõnnestumisi, hirme, kartusi. Eelkõige enda tervise huvides ja mitte tingimata sotsiaal­meedias ega kogu maailmaga...

Käisin mõne aasta eest üritusel “Ebaõnnestumiste päev”, kus tegid ettekandeid eri elualade esindajad, kellest nii mõnigi oli tippjuht. Nad jagasid värvikalt oma suurimaid tööalaseid möödapanekuid ja ütlesid avalikult välja, et inimlikkus on okei, eksida on okei ning oma vigadest õppimine ja neist järelduste tegemine juhib enamasti suurte õnnestumiste poole. Kui värskendav oli seda kuulda! Kas me just ise pole enda suurimad kriitikud, tõstes lati teinekord nii kõrgele, et peame selleni ulatumiseks tegema pingutusi, mis meid sisemiselt kurnavad, põletavad ja aja jooksul isegi kustutavad?

Kui töiselt minnakse uutele radadele enamasti koos töökaaslastega, siis isiklikus plaanis oleme paljuski üksi, heal juhul koos toetavate lähedastega. Rain Siemer kirjutab selle kuu kolumnis, et igale mehele oleks vaja oma psühholoogi. Ka naised vajavad kedagi erapooletut, kellega rääkida teemadest, millega ei söandata isegi kõige lähedasemate poole pöörduda. Teemadest, mis võivad tekitada piinlikkust, hirmu, segadust. Alati on keegi, kellega sa saad rääkida. Otsi see inimene ja kasuta seda võimalust, jaga oma mõtteid ja muresid, hirme. Sa väärid olla kuulatud.