Kirglik armumine võib vaigistada kroonilist valu ja murtud süda tappa: 7 üllatavat muutust, mis pöörase armumisega kaasnevad

Lukustuvad pilgud. Aegluubis jooksmine. Ennastunustav suudlemine. Kardin sulgub, lõputiitrid, kõik elavad õnnelikult elu lõpuni. Kui filmides on armastus tihtipeale üle võlli romantiline, siis reaalsuses võib see lisaks romantikale ka päris pööraseks muuta.

Ma ei maga, ma ei söö. Ja ma ei taha teha tööd. Umbes nii võiks kokku võtta ühe armunud inimese päevaplaani. Panime kirja seitse muutust, mis seitsmendas taevas hõljumine endaga kaasa toob.

Pisa ülikooli teadur Donatella Marazziti on armastuse uurija ja tõeline armudoktor, kes väidab, et armudes on adrenaliin ja kõrgendatud meeleolu soodustav dopamiin laes, kuid lõõgastumist reguleeriv serotoniin tagaplaanil. Tulemuseks ongi katkematu obsessiivne mõttemäng, mille peategelane on armumise objekt. Väidetakse isegi, et armumine loob organismis bioloogilise kokteili, mille põhjustatud nähud sarna­nevad kokaiini tarbimisele omase pilves olekuga. Ja nagu uimastitegagi: mida enam aega sa selle erilise inimesega veedad, seda suuremasse sõltuvusse satud.

Ent peale tujutõstvate hormoonide taseme kerkib ka stressihormoon kortisooli oma, tagajärjeks kirg, mis on segatud ärevuse, kinnismõtete ja närvilisusega.

Kui toores armumine liigub edasi küpsemasse faasi, võib dopamiinitase küll jääda kõrgemaks, kuid serotoniin ja kortisool loksuvad tagasi normaalsele levelile, aidates sul maha rahuneda ja end jälle normaalsena tunda.

Muide, ka testosteroonitase hakkab armudes trikke tegema. Naistel võib see nimelt tõusta, muutes neid agressiivsemaks, seksuaalsemaks ja kirglikumaks. Meestel kipub see aga hoopis langema, nii et nad on tavapärasest emotsionaalsemad, vastuvõtlikumad ja tundlikumad.