Pahatihti ei raatsi me lubada endale kohustustest täiesti vaba õhtupoolikut, rääkimata vabast päevast. Lõputult edasi lükatud puhkehetk aga kipub tulema varem või hiljem ning siis juba kas kehalise haiguse või depressiooni tõttu. Selline sundpuhkus võib venida nädalatest aastateni.

2. Suhtle lähedastega

Üksinda võid jääda nõiarattasse keerlema ega pruugi märgata väga lihtsaid lahendusi. Mida suuremad raskused, seda rohkem võiksid oma emotsioone väljendada.

3. Maskid maha!

Kui oled selline inimene, kes on alati "ise hakkama saanud", mõjub vahelduseks väga vabastavalt, kui tunnistad eelkõige endale, et sa pole tehtud rauast ja sul on õigus olla väsinud, eksklik, abitu, kurb jne. Võid kohata ootamatut mõistmist ja tuge teiselt inimhingelt (kaasa arvatud ülemuselt). Me kõik oleme sarnasemad, kui arvata võib!

4. Mine metsa!

Mine sõna otseses mõttes loodusesse, puude vahele ja mere äärde. Nendel on inimesele nähtamatu ravitoime, mis tõmbab energia liikuma ja laseb mõistusel puhata.

5. Liigu rohkem

Läbipõlemine ja liigne stress armastavad seisvat energiat - inimest, kes töölt tulles midagi süüa ahmib ja siis uinumiseni teleka ette vajub. Kas oled näinud kedagi, kes püsivalt meelepärase liikumisega tegeleb ja on samal ajal depressioonis? Otsi endale paariline, kes sind laiskushetkedel kodust välja utsitab.

6. Tegele loominguga

Iga inimene suudab luua ja see ei pea olema poeem või õlimaal. Looming on kõik, millesse sa suhtud loovalt, olgu selleks perele või sõpradele tehtud õhtusöök, kaasale üllatuse nuputamine või lillepeenra planeerimine. Algatuseks võid loominguliselt läheneda kas või sellele, mis võiks olla sinu looming. Luues tunned rõõmu, erutus toodab sinu kehas positiivseid aineid ja maailm tundub toredam paik.

Allikas: gestaltterapeut Mirjam Püvi