Iga uni ei ole iluuni: mida pead teadma, et hommikul särava nahaga ärgata?
Me kõik teame, et öösel nahk taastub - selleks aga, et nahk jõuaks taastumisfaasi, kus toimub rakkude uuenemine, on oluline, et keha oleks lõpetanud stressihormoonide kortisooli ja adrenaliini tootmise. Paraku on meil raske ennast päeva lõpuks välja lülitada, mis tähendab, et uni on katkendlik. Mis võiks aidata vastu õhtut argimõtted peast pühkida?
"Teadlik lõõgastumine, nutiseadmete õigeaegne väljalülitamine ja nahahooldustooted, mis neutraliseerivad stressihormoone," soovitab kodumaise nahahooldussarja Lumi kaasasutaja Märt Miljan, kes ühtlasi kummutab koos unetehnoloogi ja psühholoogi Kene Vernikuga rahva seas levinud müüdid, mida ikka tõe pähe võetakse.
Müüt number 1: iga uni on iluuni
"Isegi kui piisavalt magada, võib une kvaliteet olla vilets," tõdeb Miljan. Kui meie elustiil ei lase stressil ööseks langeda, on uni katkendlik ja nahk ei jõua taastuda.
Müüt number 2: nahk tahab öösel hingata ilma kreemita
"Naha pealmine kiht saab tõesti hapnikku õhust, kuid surnud rakud nahal ega õli sisaldav toode pole sellele takistuseks," lubab Miljan, kelle sõnul vajab nahk öiseks taastumiseks just toitaineid, vitamiine ja antioksüdante.
Müüt number 3: päevased uinakud on ajaraisk ja neist ei ole palju kasu
Kene Vernik lubab, et kui teha oma päevauinakuid õigel ajal ja õige pikkusega, on neist kasu küll. Kui soovid säilitada oma õhtust und, tasub piirduda kuni 25 minuti pikkuste lühiuinakutega. Neid võib teha kas või iga päev, lihtsalt soovitatavalt enne kella 16.
Müüt number 4: inimene vajab öösiti keskmiselt kaheksa tundi und
Rahva seas levinud kaheksa tunni reegel ei pea Verniku sõnul paika. Ta rõhutab, et iga inimese uni on individuaalne: "Isegi kui me magame kaheksa tundi ja meie tegelik vajadus on hoopis kümme tundi, siis see kaheksa tundi meid ei aita. Need, kes vajavad aga oluliselt vähem und, ei pea end kindlasti kaheksaks tunniks voodisse suruma."
