"Ma ei ole ju mingi sõltlane. Mulle on see puhas meelelahutus." Eestlased, kes tõmbavad mõnuainete abiga juhtme seinast välja

Kas sa oled narkomaan? Just nii küsisin 32aastaselt Tiinalt*, kes tarvitab pea igal nädalavahetusel pidutsedes kokaiini. Otsekohene küsimus ärritas teda selgelt. “Ei, ja mis selles siis halba on, kui reaalsusest mõnikord põgenen?” päris ta vastu.

Reaalsusest panevad teda põgenema heitlikud ajad suhterindel ja edutamine töö juures, millega kaasnes ka vastutusala suurenemine. Lisapinge, mis tööl juurde tuli (ta töötab finantsalal — toim), paneb ta vabadel päevadel otsima võimalusi “erakordseks lõõgastuseks” ja “täiesti teistmoodi reaalsuseks”. Selliseks nimetab ta ise selliseid pidusid, kus ta kokaiini kasutab. “Seda, et tarvitan, teab seltskond, kellega läbi käin ja kus ka tarvitatakse. Loomulikult ei saa ma sellest lähedastele ja ka mõnele sõbrale rääkida, nad mõistaksid mind kindlasti kohe hukka. Aga minu pärast ei pea üldse muretsema, ma ei ole ju mingi sõltlane. Mulle on see puhas meelelahutus ja muidu elan normaalselt nagu iga teine.”

Samamoodi otsivad võimalusi reaalsusest põgeneda ka 42aastane Katrin* ja tema 43aastane elukaaslane, kes tarvitavad samuti mõnikord kokaiini. “Eelmise kuu jooksul tegime paar korda kindlasti, see mõjub totaalse juhtme väljatõmbamisena. Pärast seda on