Kas tunned ära? Naised võimu juures: 14 maailmapoliitikas juhtival kohal olevat naist

President Kersti Kaljulaidi juubeli valguses on paslik heita pilk naistele maailmapoliitikas. Tore on tõdeda, et üha rohkem ja rohkem naisi on poliitika vallas endast märki maha jätmas. India näiteks on riik, kus on võimul olnud nii naispresident kui ka naispeaminister, ning naistel on olnud juhtivad rollid ka riigikaitses ja -halduses. Vaata järele, kas tunned ära need 14 naist võimupositsioonidel?

Sheikh Hasina Wazed, Bangladesh

India naabril Bangladeshil on naispeaminister olnud juba pikemat aega. Sheikh Hasina, Bangladeshi kümnes peaminister, on üks riigi ajaloo kõige pikemalt võimul olnud peaministritest. 71-aastane Sheikh Hasina on Bangladeshi esimese presidendi tütar ning poliitikas on ta olnud juba neli kümnendit. Ta valiti uuesti ametisse 2018. aastal. Samal aastal mainiti ta ära Forbesi 100 maailma mõjukaima naise nimekirjas, kus ta pälvis 26. koha. Lisaks on ta oma vapra juhtimise eest saanud UNESCO Peace Tree auhinna.

Bidhya Devi Bhandari, Nepal

India teisel naabril Nepaalil on samuti naisriigipea. Bidhya Devi Bhandari, praegune Nepaali president, on esimene selle ameti naissoost esindaja. Ühtlasi on ta ka Nepaali armee ülemjuhataja. 58-aastane Bhandari astus ametisse 2015. aastal. Lisaks on ta olnud ka Nepaali kaitseminister, seda ametit pidas ta samuti esimese naisena. Forbesi 100 maailma mõjukaima naise nimekirjas on ta 52. kohal ning lisaks on ta kirglik naiste õiguste eest võitleja.

Tsai Ing-wen, Hiina Vabariik ehk Taiwan

Tsai Ing-wen on Hiina Vabariigi ehk Taiwani (mitte segi ajada Hiina Rahvavabariigiga) president alates 2016. aastast. Ta on 62-aastane õigusteadlane ja jurist ning ka tema on Forbesi poolt nimetatud üheks 2019. aasta mõjuvõimsamaks naiseks. Ta on esimene aborigeeni-juurtega president ning samuti esimene president, kes pole abielus. Üllatavalt ei ole ta varem juhtival positsioonil olnud.

Jacinda Kate Laurell Ardern, Uus-Meremaa

Jacinda Kate Laurell Ardernil on olnud au olla paljudel ametikohtadel esimene. Ta oli omal ajal maailma noorim valitsusjuht, astudes ametisse 37-aastasena. Olles järjekorras neljakümnes Uus-Meremaa peaminister on ta juba praegu olnud üks kõige mõjukamatest isikutest sellel positsioonil. Eriti tähelepanuväärne oli tema oskuslik kriisiolukorra käsitlus, kui ühes Uus-Meremaa mošees leidis aset massitulistamine.

Kolinda Grabar-Kitarović, Horvaatia

Kolinda Grabar-Kitarović oli 2015. aastal 46-aasta vanuselt ametisse astudes noorim president. Ta on Horvaatia neljas ja praegune president. Kolindal on olnud väga aktiivne poliitiline karjäär. Ta oli esimene naissoost välis- ja Euroopa integratsiooni minister aastatel 2003 kuni 2005. Forbes valis ta 2017. aastal üheks maailma mõjukaimaks naiseks, vastavas nimekirjas pälvis ta 39. koha.

Angela Dorothea Merkel, Saksamaa Liitvabariik

Üks maailma kõige mõjuvõimsamaid naisi, Angela Merkel, on olnud Saksamaa kantsler alates 2005. aastast. Samuti on ta üks vanimatest G7 liidritest ja üks kõige kauem võimul olnud Euroopa liidu juhtidest. Eelmisel aastal otsustas ta partei juhi valimistel mitte kandideerida.

Ana Brnabić, Serbia Vabariik

Ana Brnabić on esimene Serbia naispeaminister. Ta on ametis olnud alates 2017. aastast. Huvitav on fakt, et ta on esimene riigis juhtival kohal olev poliitik, kes on ametlikult tunnistanud, et on homoseksuaalne. 2018. aastal nimetas Forbes ta üheks maailma kõige mõjuvõimsamaks naiseks. Lisaks on ta üks viiest LGBTQIA+ riigipeast maailmas.

Theresa May, Suurbritannia

Theresa Mary May oli Suurbritannia peaminister ja konservatiivse partei juht aastatel 2016 kuni 2019. Brexiti tõttu osutus tema töö väga raskeks. 2019. aasta suvel astus ta ametist tagasi.

Hilda Heine, Marshalli Saared

Hilda Cathy Heine on esimene iseseisva Vaikse ookeani riigi naissoost president. See teeb temast ühtlasi ka esimese naispresidendi Micronesia riigile. Ta on kaheksas president ja üks kolmest naisest, kes töötavad riigi seadusandluse juures. Ta on asutanud naisõigustega tegeleva rühmituse ning olnud haridusminister.

Dalia Grybauskaitė, Leedu Vabariik

Dalia Grybauskaitė oli Leedu president aastatel 2009 kuni 2019. 2009. aastal ametisse astudes oli ta sel positsioonil esimene naine. 2014. aastal sai temast esimene naine, kes on valitud ka teiseks ametiajaks. Tihti kutsutakse teda “Raudseks leediks” või “Teras-magnooliaks”. Ta oskab mitut keelt ning omab musta vööd karates.

Saara Kuugongelwa, Namiibia

Saara Kuugongelwa on esimene naine, kes on pürginud Namiibia peaministriks. Ta on ühtlasi neljas president ja ametis aastast 2015. Samuti on ta olnud rahandusminister ning teinud aktiivselt tööd soovõrdõiguslikkuse põhimõtete eest seismisel.

Erna Solberg, Norra Kuningriik

Erna Solberg on olnud Norra peaminister alates 2013. aastast ja konservatiivse partei juht alates 2004. aasta maikuust. Teda on kutsutud “Norra Angela Merkeliks” ning ta on aktiivne naiste õiguste eest seisja.

Sahle-Work Zewde, Etioopia

Sahle-Work Zewde on Etioopia praegune president. Ta on esimene ametisse valitud naine, kes tõusis võimule 2018. aastal. Ta räägib ladusalt mitut keelt.

Zuzana Čaputová, Slovakkia

Zuzana Čaputová on 45-aastasena Slovakkia ajaloo noorim president. Advokaat, aktivist ja poliitik, on ta ka riigi esimene naispresident. Samuti on ta pälvinud 2016. aastal Goldman Environmental auhinna.

Allikas: HerStory