Kuna õppisin omaette reisides elu kohta nii mõndagi, siis mõtlesin, et panen kirja mõned read. Et asi oleks selgem, jagasin oma kogemused laias laastus kaheksaks punktiks. Loodetavasti saan oma kogemuse läbi aidata kedagi teist, kelle elus on rasked ajad.

Oled võimeline armastama enda seltskonda

Kui oled harjunud kellegagi kõike jagama, siis on üpriski raske esialgu elada vaid endaga. Kui oled kodust aga tuhandeid kilomeetreid eemal, siis kujuneb sellest paras õppetund. Esialgu võib tunduda veider omaette süüa, üksi magada ja veeta terve päev nii, et ei pea kellelegi aru andma, mida teed, kuhu lähed ja miks oled nii otsustanud. Veidi aega hiljem harjud aga asjaga ja tunned sellest järk-järgult rõõmu.

Kohtud inimestega, kellega sa poleks muidu eales kohtunud

Suhtes olles kipud tahes-tahtmata suhtlema kindla seltskonnaga. Vähemalt minuga oli nii. Olid minu sõbrad või mu elukaaslase omad. Harva juhtus seda, et seltskonnaga liitus keegi uus. Mäletan seda kurbust, mis mind valdas, kui mu suhe purunes. Ometigi oli meil ju planeeritud kogu elu. Olid kindlad tulevikuplaanid ja unistused.

Üksi reisil olles ja uusi inimesi kohates sain nendest üle. Nägin, et maailm pole nii üksluine. See pole mu jaoks lõppenud. Kuigi arvasin suhte purunedes, et elul pole mulle enam midagi pakkuda, siis üksi rännates mõistsin, et tegelikult on nii palju alles ees.

Sul on hea võimalus olla natuke isekas

Kui oled suhtes, siis teed tihti kompromisse. Ja nende tegemine on sulle meeldiv ja tore seni, kuni su suhe on tore ja oled selles õnnelik. Su jaoks on oluline, et kaaslane oleks õnnelik. Kui asjad kipuvad minema vett vedama, muutuvad need vastumeelsemaks. Kui oled aga üksi, ei pea sa enam kellegagi arvestama ja saad teha täpselt seda, mida soovid. Süütundeta. Iseseisvalt.

Üksi elamine on kallim

Jah, see on tõsi. Enam pole sul kedagi, kellega jagada kõiksuguseid arveid. Maksad kõige eest ise. Lisaks kaasnevad teatud kulud, millele ei pruugi esialgu mõeldagi. Näiteks tellid takso, sest üksi pole mööda pimedat tänavat tore ega turvaline koju jalutada.

Uhketes hotellides pole üksi sugugi nii lõbus

Arvasin alguses, et olen liialt vana, et ööbida hostelis. Samas selgus, et uhketes hotellides üksi ööbimine muudab meele küllaltki mõruks. Enamik ajast nägin inimesi, kellest paljud on armsad paarikesed, kes on tulnud hotelli aega veetma. Nad miilustavad omavahel ja kui oled ise hiljuti lahku läinud, siis tuletab see paljusid asju meelde.

Hostelid on aga sootuks teine maailm: seal on paljud üksikud reisijad, kellel on sageli rääkida põnevad lood ja kes saavad sinuga hea meelega sõbraks. Mäletan, kui seiklesin Udaipuris ühe tüdrukuga Londonist: need kolm päeva olid äärmiselt meeldejäävad.

Põed vähem

Üksi reisimine on oluliselt pingevabam, kui selle tegemine kellegi teisega. Ikka ja jälle tekib erimeelsusi ja neid on vaja lahendada. Lähed aga omaette kuskile, siis ei pea sa kellelegi seletama, miks otsustasid just seal peatuda või selles kohas süüa. Lisaks pole sul kellelegi midagi kurta ja seetõttu pead palju paremini tulema toime erinevate olukordadega.

Saad tagasi oma enesekindluse

Lahkuminek on suur löök inimese enesekindlusele. Eriti siis, kui oled ise see, kes jäeti maha. Vähemasti mina tundsin end ebakindlana ja eksinuna. Reisimine aitas mul aga oma enesekindlus taastada ja koju jõudes olin isegi tugevam kui enne: tegin julgemalt otsuseid ja teadsin, mida tahan.

Omaette õppetund oli ka võõrasse kultuuri reisimine. Kui oled kohas, kus inimeste harjumused ja nägemus elust on sootuks erinevad sinu omadest, siis pead paljustki usaldama oma kõhutunnet. Aja jooksul muutub see järjest paremaks ja sellega kaasneb enesekindlus.

Allikas: PopSugar