2. Plussid ja miinused. Suuremate otsuste kohta pane kirja plussid ja miinused. “Näiteks tee erialade kaupa kaks tulpa ja lisa iga väite juurde kõik sellega seotud mõtted. Veel võib hinnata iga väidet skaalal 0–10, kus 10 on kõige olulisem ja 0 kõige tähtsusetum. Seejuures on tähtis, et paned kirja oma soovid, mitte aga kellegi teise omad,” õpetab Siska.

3. Tee endale plaan. Mõtle alati välja plaan järgmise päeva tegemisteks. Sama on õhtuga pärast tööd – tee juba varem plaan ja järgi seda. Säästad taas ennast valikutest.

4. Järgi rusikareegleid. Lepi endaga kokku, et kui sul on otsus tehtud, siis paned sellele asjale punkti. Kaalu otsuseid enne, mitte pärast otsustamist. Võid endaga teha ka Scarlett O’Hara põhimõtte järgi kokkuleppeid: ma täna selle asja peale rohkem ei mõtle ja tulen teema juurde tagasi homme.

5. Ära tee suuri otsuseid näljaselt. On leitud, et kui veresuhkrutase on alanenud ehk sa oled näljane, siis ei tule otsused kuigi mõistlikud. Küllap just sellepärast ei soovitata ka tühja kõhuga poodi minna – sa sööd silmadega!

6. Säästa oma aju katkestustest. Kogu aeg ei pea jälgima sotsiaalmeediat, sest iga katkestus mõjub otsustamisprotsessile, ja tagasipöördumine endise tegevuse juurde on ajule suur pingutus.

7. Lõhu suur otsus tükkideks. Kaval on otsustada etapi viisi. Otsuse võib teha nii väikesteks sammudeks, kui parasjagu vaja on. Ka info kogumine viib otsusele lähemale.

Nõuanded ilmusid 2019. augustikuu ajakirjas Tervis Pluss. Vaata rohkem siit!