Ninakirurg Aet Saarts: elatustaseme tõus toob juurde neid, kes soovivad muuta välimust paremaks
Ninaoperatsioon ehk rinoplastika on kosmeetiline operatsioon, mis aitab kujundada nina välimust ja/või parandada hingamist. Operatsiooniga saab muuta nina suurust, kujundada ümber ninaotsa, vähendada ninasõõrmete laiust või muuta nina ja ülahuule vahelist nurka. Lisaks võimaldab rinoplastika korrigeerida sünnidefekte ja deformeerivaid ninavigastusi ning aitab probleemse hingamisega inimesi.
Dr Aet Saarts on hariduselt kõrva-nina-kurguarst, kes on ühtlasi spetsialiseerunud nina esteetilistele operatsioonidele. Esteetiliste operatsioonide teostamist alustas ta juba 2002. aastal ning teeb nüüdseks igal aastal kuni 60 rinoplastika operatsiooni. Rääkisime temaga lähemalt, kui mõistlik iluoperatsioonide tegija on eestlane ning millised on enamlevinud ohud ja trendisuunad.
Millal ja miks otsustasite spetsialiseeruda nina esteetilistele operatsioonidele?
Lõpetasin 1993. aastal Tartu ülikooli ja läbisin kaheaastase üldinternatuuri, mis tähendas seda, et kahe aasta jooksul satutakse erinevatesse osakondadesse tööle. Minust oleks äärepealt ortopeed saanud, aga sattusin Mustamäe haiglas ka kõrva-, kurgu- ja ninahaiguste osakonda. Tol ajal mul kindlat sihti ees ei olnud. Mingil hetkel tuli valida, kas lähed tööle või residentuuri ja selle valiku põhjal, mis olin internina läbi käinud, otsustasin, et ortopeediasse ei küündi.
See on füüsiliselt minu kui naisterahva jaoks liiga raske ala. Otsustasin, et kõrva-, nina- ja kurguhaigused on kõige mõistlikum minu kui naisterahva jaoks. See on kirurgiline eriala ja jõud käib ehk üle. 1995. aastal läksin kolmeks aastaks residentuuri Mustamäe haiglasse ja sealt see kõik sujuvalt algas. Kitsam spetsialiseerumine tuli keskkõrvakirurgia ja nina rekonstruktiivse kirurgia, ninakõrvalkoobaste kirurgia poole.
Olles seda tööd nii pikki aastaid teinud, siis mis on siiani ninakirurgia kõige rõõmutoovamad küljed?
Töö ei ole iialgi rutiinne, sest iga nina on erinev. See on alati väljakutse, kas suudad soovitud tulemuse saavutada. Pead arvestama oma kogemusi, oskusi, teiste kogemusi, patsiendi organismi kõiki iseärasusi ja kõige selle juures pead olema hästi usin. Laisk ei tohi olla.
Kui tihti juhtub, et ei tule soovitud tulemus?
Siin peaks alustama sellest, mis õigupoolest on soovitud tulemus. Soovid ja reaalsus peavad olema kenasti tasakaalus. Peab arvestama luustiku, kolju iseärasusi, naha ja lihaskonna seisundit, inimese individuaalsust. Ilukirurgia võib palju lubada, aga see on vahel ka illusioon. Ei ole võimalik teha õhukest nahka neile, kellel on tegelikkuses paks nahk. On asju, mis on kirurgiliselt saavutamatud.
Ühtlasi on tähtis see, milline on patsiendi üldine tervis, kas ta suitsetab, kas tal on allergiaid või kroonilisi haigusi. Kirurgi ja patsiendi vahel peab valitsema teineteisemõistmine, operatsioonijärgsest režiimist kinnipidamine on oluline.
Ja loomulikult peab kirurg olema tehniliselt pädev, et saavutada soovitud eesmärk. Kõiki neid faktoreid arvestades vajab siiski patsient vahel ka korduvat lõikust.
Kuidas tervislik seisund võib tulemust muuta?
Näiteks suitsetamine, reumaatiline haigus, suhkruhaigus halvendavad kudede verevarustust ja haava paranemist. Inimesel võib olla ka kalduvus rohkemaks veritsuseks. Või kalduvus suurema armkoe tekkeks, hoolimata sellest, et vahelesegamine on küllalt väikesemahuline. Mida haigem on inimene, seda tüsilikum võib olla haava paranemine. Viimasest sõltub aga see, kuidas nahk pärast välja näeb ja see kindlasti mõjutab lõpptulemust.
Kes peaks ninaoperatsiooni eriti põhjalikult kaaluma? Kas pärast operatsiooni võib ka hääl muutuda?
Narkoosi ajal hingatakse läbi toru, mis võib pika operatsiooni ajal hingamisteede limaskesta ärritada, aga ärritus on ajutine. Häälekõla annavad resoneerivad ninakõrvalkoopad, ninaplastika operatsiooniga me ninakõrvalkoopaid ei muuda. Operatsioonitraumast ninakinnisuski on mööduv nähtus. Kui aga suurest ninast tahame väikese teha, siis ninaõõnemahtki väheneb.
Seda, kas ninaplastikat teha või mitte, võiks kaaluda arstiga. Kogenud arst teab, missugused on riskid ja kindlasti tutvustab patsiendile olukorda. Vahel on mõttekas see risk võtta ja lihtsalt end korralikult ette valmistada. Inimesel endal on raske riske hinnata. Ka arst soovib mõistlikku tulemust.
Millistel juhtudel olete operatsiooni tegemisest keeldunud?
On olnud paar juhtumit, kui oleme patsiendiga fototöötluse kaudu proovinud leida tulemust, mis rahuldaks nii teda kui ka mind ja me lihtsalt pole seda leidnud. Kui ma teen ninaplastikat, siis tahan saada tulemust. Ninaoperatsioon peab välimust muutma, aga on ka selliseid ninasid, mille muutmisel ma ei suuda välimuses mitte midagi paremuse suunas muuta.
Kui operatsioonirisk on suurem kui võimalik positiivne saadav tulemus, siis võtan õiguse mitte operatsiooni teha. Ja kindlasti selgitan kõikidele patsientidele, et igast kirurgilisest vahelesegamisest jäävad mingid jäljed. Liigseid riske võtta ei tohi.
Millised on kõige keerulisemad ninaoperatsioonid, mida olete teinud?
Ma töötan The Health Clinicus, aga ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kuhu tulevad ka probleemsemad patsiendid. Keerulisimad ninaplastikad on kaasasündinud näokolju deformatsiooniga patsientidel, huule-suulaelõhega patsientidel. Ka on keeruline opereerida ja tulemust saada paljude kaasuvate haigustega patsiendil, ka rohkete põletusarmide esinemisel.
Need on tõeliseks väljakutseks. Sageli vajab korrigeerimist ka luuline näokolju, muutujaid on rohkem ja see on tiimitöö koos näolõualuukirurgi, ortodondi ja teiste spetsialistidega.
Millisel juhul võib operatsioon ebaõnnestuda?
Anesteesia poole pealt on võimalus, et inimesel on selline anatoomia, et on raske narkoosi anda. Tegelikult ei ole nn mitteopereeritavaid inimesi.
Heaks opijärgseks tulemuseks peab olema kirurgil väga hea koostöö kliiniku- ja opitoatiimiga ja loomulikult patsiendiga. Kõige tavalisem haavaparanemisaeg on kaks nädalat. Kui patsient ei suuda sel ajal režiimi pidada, mõjutab see tulemust. Loomulikult on arst see, kes peab suutma end patsiendile arusaadavaks teha ja kõik järelravi ja paranemisega seotu selgeks rääkima.
Naisterahvad on üldiselt ehk rohkem distsiplineeritud ja meesterahvad ehk enesekindlamad opijärgseid omi reegleid looma.
Millised on ninaoperatsioonide viimase aja kõige populaarsemad trendid ja tulevikusuunad?
Moevoolud peegeldavad kindlasti ühiskonnas toimuvat. Muutused toimuvad pidevalt, iseseisvam naisterahvas tahab ka iseseisvam välja näha ja meesterahvas ei vaja väga jõulist väljanägemist. Sugudepiirid ei joonistu väga teravalt välja. Kui ellujäämise pärast meeletult rabelema ei pea, kui elatustase on piisavalt kõrge, leiad võimaluse ringi vaadata ja vaatad esmalt peeglisse. Miks mitte parandada igapäevast enesetunnet välimuse parandamisega. Trend on püsida noor. Meedia loob suundi, iidoleid, samas jääb alati inimesele tema individuaalsus. Otsitakse harmoonilist lahendust.
Kui tasakaalukas on eestlane? Kas Kardashianite kuulsaks tehtud ilulõikuste stiilisuund on trend ka siin?
Eestis kindlat rahvuslikku eeskuju pole. Näitena või soovunelmana tuuakse pigem keegi USA filminäitlejatest. Patsiendi suund on ka mulle vajalik teada. Eestis elavad inimesed on üldiselt mõistlikud, veidrusi ei soovita. Loomulikult on inimestel väga erinevad arusaamad ilust, aga meie majanduslik võimekus määrab ka ehk mõistlikud piirid.
